Belgia sinine On aretatud Belgias ja seal on seda tõugu veiseid 1,5 miljonit, see moodustab 95% kogu maailma seda lihatõugu veiste populatsioonist. Kuulub keskmiste tõugude hulka- lehmad 850-900 kg, pullid 1100-1250 kg. Värvus varieerub helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt nõrk, kerele iseloomulik längus tagaosa. Tõugu iseloomustab nende rümba kõrge kvaliteet, tapasaagis üle 70 % Piemont Pärineb Põhja-Itaaliast Piemondi mägialadelt. Suuruselt on keskmine tõug, lehmad 660 kg, pullid 1000 kg. Värvuselt on loomad valged ja hallid, nende sõrad, nina ja sarvealgmed on mustad, silmade ümbrus ja kõrvade sisepinnad on samuti mustad. Kõik loomad on nudid. Loomad on õhukese naha ja peente luudega. Tõu eripäraks on see, et peaaegu kõikidel loomadel on reie kaksiklihas, mis pärandatakse ristamisel ka järglastele. Dexter Pärineb Iirimaalr ja on kõige väiksem lihaveisetõug- lehmad 300...320 kg, pullid 400.
musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt nõrk. Kerele iseloomulik längus tagaosa. Tõugu iseloomustab nende rümba kõrge kvaliteet. Tapasaagis üle 70%. Tõu miinuseks on väga raske poegimine, toimub eranditult keiserlõike abil. Ristandid poegivad normaalselt, kui nende emadel puudub topeltlihas. Laialdaselt kasutatakse neid piimatõugudega ristamisel. 1996. aastal osteti Eestisse 200 doosi belgia sinise spermat. Piemont *Pärineb Põhja-Itaaliast Piemondi mägialadelt. Saadud kohaliku tõu ja seebu baasil. Neid on kasutatud juba iidsetest aegadest liha tootmiseks. Suuruselt on keskmine tõug, lehmad 660 kg. Pullid 1000 kg. Värvuselt on loomad valged ja hallid. Nende sõrad, nina ja sarvealgmed on mustad . Silmade ümbrus ja kõrvade sisepinnad on samuti mustad. Kõik loomad on nudid. Loomad on õhukese naha ja peente luudega. Tapaküpsuse saavutavad vara. Tõu eripäraks on see, et peaaegu kõikidel loomadel
annaabi.ee 
