kreoolid ja segakeeled. Pidzin: tekib mitme kõnelejaskonna kompromissina, kui ühine keel puudub. Väga tihti seostub kolonisatsiooniga. Kasutussfäär esialgu äärmiselt kitsas (kaubandus, vahetus jms). Grammatika on mitme keele grammatika kompromiss, sõnavara on pärit kõrgema staatusega keelest. Sõnavara allikas on leksifitseerija. Paljude pidzinite nimed on leksifitseerija järgi (inglise-põhised, araabia-põhised jms). Pidzin pole kellegi emakeel. Kreool: areneb enamasti pidzinist. Pidzini kasutusala võib laieneda, tekib juurde sõnavara ja grammatika (grammatikaliseerumine!). Tekib konventsioon. See on laienenud pidzin. Niipea, kui see muutub kellegi emakeeleks, on tegemist kreooliga. Pidzinid ja kreoolid ei ole klassifitseeritavad nii, nagu tavalised keeled. Kuid ka tavaliste keelte puhul on neid, mille sugulasi/kuuluvust keelkondadesse pole õnnestunud tuvastada. Keelkondadesse mittekuuluvaid keeli nimetatakse isolaatideks. Surnud keeled-isolaadid nt
kirjakeel keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil; ei esine üksi vaid alati täiendusena kõnekeelele, kuigi mõnest surnud keelest on säilinud ainult kirjakeel; keele ühtseim kuju klusiil sulghäälik (g, b, d, k, p, t), moodustatakse õhuvoolu täieliku sulgemise abil konversioon nähtus, kus sõna võib kuuluda mitmesse sõnaliiki, kusjuures sõna ise ei muutu (zero- derivation) kreoolistumine kreoolistumine algab pidzinist; nt inimesed transporditakse vastu tahtmist teisele maale, nad kaotavad kontakti oma emakeelega kuid ei suuda ka uue kogukonna keelt selgeks õppida. Algeline grammatika. Pidzini arengut kreoolkeeleks nimetatakse kreoolistumiseks kreoolkeel keel, mis on tekkinud mitme keele koosmõjul (nt kolonisatsiooni tagajärjel); erineb pidzinkeelest, sest kreoolkeel on saanud naturaalseks keeleks ja seda õpitakse esimese keelena, sellel
annaabi.ee 
