tagasisattumist peasilindrisse. Pärast sadula paigaldamist veendu, et voolikud ei oleks keerdus. Ketta näitajad viskamine "viskamist" saab mõõta anult autole paigaldatud ketta puhul. Ketas peab olema seea rummutsentris ja ketta kontaktpind kontaktis rummu paigalduspinnaga. Uus ebakorrektselt paigaldatud ketas "viskab" tavaliselt niivõrd vähe, et esimesed 2000-3000km läbisõitu toimub häireteta, kuni teib ketta ebaühtlane paksus, mis põhjustab pidurpedaali ja rooli värinat pidurdamisel. Seega: mõni aeg pärast paigaldust tekkiv vibratsioon ei tähenda "kõverdunud" kettaid ja ei ole seega garantii. Ketta ebaühtlane paksus (D.T.V) on termn mis iseloomustab ketta tööpindade viskumist. Vibratsiooni peapõhjuseks on ketta ebaühtlane paksus. See on paigalmisest jäänud viskamisest, mille põhjustas rummu paigalduspinna roostesolek. See rooste tuleb eemaldada. Tagumise (käsipiduriga) sadula seadmine Kokkvõte paigaldusest
Pidurite kontroll Mõõdetakse kolvivarre asend (peab olema 21mm). Kui kolvi otspinna kaugus silindri välispinnast on 21mm või rohkem, siis tuleb piduri lamellkettad vahetada. RG-286 sõidupidurid Sõidupidur toimib hüdrauliliselt. Tandemi ülekanded on varustatud kuivade ketaspidurite ja kahe pidurisüsteemiga. Esimesed pidurid on ühendatud esimese süsteemi ja tagumised teisega. Pidurisüsteemis on rõhuakud hüdrosurve akumuleerimiseks. Pidurdamise ajal suunatakse surve rõhuakudest pidurpedaali klapi kaudu pidurisilindritesse. Kui mootor seisab, piisab rõhuakude survest vähemalt kuue täiskoormusel pidurduse jaoks. Varupidurisüsteem (lisavarustuses) Kabiinis asuvad pidurilülitit kasutatakse teise pidurisüsteemi juhtimiseks solenoidklapi kaudu. Pneumoajam 1- pneumokamber 2- pidurikraan (juhib õhuliikumist pidurikambritesse ja pidurikambritest välisõhku) 3 ja 5 – rõhuregulaatorid (kontrollivad süsteemi õhurõhku, 3 kontrollib balloonis, 5 kompressoris)
annaabi.ee 
