Hommikusöögiks oli eelmise õhtu ülejäänud toit, kõrvale ka midagi kiiresti valmivat. Kõige tavalisem õhtu- või hommikusöök oli tanguleem. Seda söödi leivaga, kõrvale silku, jõukamas peres ka rasv, või. Keedeti oa-, herne- või läätseleent. 19 saj viimase veerandini oli peamine söögikord õhtusöök, peamiselt puder ja supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog perekondlikel sündmustel. Lihasuppe tehti neljapäeva ja pühapäeba õhtuti. Levinuim oli hapukapsasupp, klimbid, kartuli-, herne- ja oasupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19 saj lõpuks nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale. Lõunaks keedeti peamiselt kartuleid, liha ja kastet. Väga vana komme on linnupette söömine. Seda söödi jüripäevast rukkilõikuseni.
· Patud annab meile andeks just nimelt pihtimine, aga mitt preester. · Igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames · Aga noorus naerab ka põhjuseta. See on üks ta peamisi veetlusi. · Iga kurjategija teeb alati mingi rumala vea, · Tänapäeval elavad kik abielumehed nagu poissmehed ja kõik poissmehed nagu abielumehed. · Parajus on saatuslik viga. Parajus on vilets nagu argipäeva toit.Rohkem kui küllalt aga on piduroog · Öeldakse, et kired sulevad meie mõttes surnud ringi · Inetus on ainus reaalsus · Selleks, et populaarne olla, peab olema keskpärane · Põletada saanud laps armastab tuld · Teadmine oleks saatuslik.Just teadmatus on see, mis meid võlub.Udu muudab asjad imeliseks. · Iga asi muutub lõpuks naudinguks, kui seda liiga sageli korrata. Asi milles inimene absoluutselt kindel on, polekunagi tõsi
Kõige tavalisem õhtu- või hommikulaual oli tanguleem. Seda söödi leivaga, kõrvale võeti silku, jõukamas peres pandi juurde ka veidi rasva või võid. Keedeti ka oa-, herne- või läätseleent, samuti käki-, kapsa- ja lihaleent. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19. sajandi viimase veerandini õhtusöök. Selleks oli tavaliselt puder või supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog, see oli peolaual perekondlike sündmuste tähistamisel. Lihasuppe keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtul. Kõige levinum oli hapukapsasupp, kuid keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja oasuppi. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti.19. sajandi lõpul nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale ning 20. sajandi algul oli lõunaks sooja söögi valmistamine peaaegu üldine. Siis keedeti lõunaks
Keedeti ka 6 oa-, herne- või läätseleent, samuti käki-, kapsa- ja lihaleent. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19.sajandi viimase veerandini õhtusöök. Selleks oli tavaliselt puder või supp. Põhja ja Lääne-Eestis keedeti putru tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog, see oli peolaual perekodnlike sündmuste tähistamisel. Lihasuppe keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtul. Kõige levinum oli hapukapsasupp, kuid keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja osasuppi. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva v piimaga. Esmasäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19. sajandi lõpul nihkus kõige tugevam toidukord õhtul lõunale ning 20.sajandi algul oli lõunakssooja söögi valmistamine peaaegu üldine
Seda mees tegi. Teekäijad rääkisid et kuningalinnas oli paar päeva tagasi suur õnnetus nimelt oli kuninga ainus tütar jõkke uppunud ja surnukeha pole leitud. Putukas ütles et too nendega kaasa läheb. Tee peal ütles putukas et mees märsiräbala üles korjaks, seda mees tegi . Seltsilised naersid aga pärast oligi seda vaja. Hiljem läks neil kõht tühjaks ja putukas ütles mehele et ta märsi pealt süüa annaks. Mees arvas algul et see on nali aga hiljem ilmus sinna suur piduroog ja mehed läksid hiljem kaklema kes märsi endale saab aga lõpuks sai see mees kuna tema korjas selle tee pealt ülesse. Öösel vaadati et keegi märssi ära ei varastaks. Lõpuks jõuti kuninga linna ja mees läks kuninga juurde et ta võib ta tütre üles otsida aga kui ta ei peaks eluga pääsema siis kuningas läkitaks pool palka tema vanematele ja teise poole jagaks linnarahvale.. Kuningas nõustus. Piniseja ütles et ta kolm vähi endale püüaks ja need täitavad talle teed
annaabi.ee 
