Vahel on pidurite viskumine nii tugev, et piduripedaal (piduri testi tehes) hakkab jala all üles alla visklema. Sagedamini esineb suurt viskumist ovaalseks kulunud trummelpiduritel sest piduritrummel kulub sealt rohkem kus on metall pehmem. Erinev materjali kõvadus tekib sellest, et pärast intensiivselt pidurdamist piduritrummel tugevalt kuumeneb. Pärast auto peatamist peab vahel edasi pidurdama (teinekord jällegi ei tagastu piduriklotsid korralikult) siis see osa piduritrumlist kuhu on piduriklotsid vastu surutud jahtub palju aeglasemalt kui ülejäänud piduritrumli osa. Nii toimubki piduritrumli pidev karastamine erinevatest kohtadest, mis kestab aastaid ja tulemuseks ongi ovaalseks kulunud piduritrummel. Joonis 2. Tagatelje pidurite graafikakõver joonisel 2 näitab ilmekalt pidurite viskumist, kus punane graafik näitab teljel vasakpoolset ja roheline parempoolset pidurit
tud tugisõrmele, teine aga piduriajamiga ühendatud pöö- rale. Klotse hoiavad algasendis tagastusvedrud. Jalgpiduri ajam koosneb pedaalist, reguleeritava pikku- sega vardast ja klotse laiali suruvast pöörast ning selle võlliga ühendatud hoovast. Jalgpiduri ajamiga on mootor- ratastel ja motorolleritel ühendatud stopptulelüliti. Käsipi- duri ajamis on lingi ja pööra vaheliseks sidelüliks tross. Pööra algseisu (s. o. klotside kaugust piduritrumlist) saab reguleerida kas trossi või ta ümbrise pikkuse muutmisega keermetatud otsaku või tugimutri abil. Mootorratastel K-650 «Dnepr», «UraaI-3» ja K-750 toe- tuvad piduriklotsid koonilise otsaga sõrmele. Selle sisse- või väljakeeramisega saab klotside ja trumli vahelist pilu Pilu kummagi klotsi ja trumli vahel saab reguleerida eri täiendavalt reguleerida. reguleerpolüdega, mis võimaldab kompenseerida hõõrd-
annaabi.ee 
