Keskmine reageerimisaeg normaalse töövõime korral on 0,8...1,0 sek. Kui kiirus on 50 km/h läbib auto sellise reageerimiseaja jooksul umbes 13,5 . . . 14,5 meetrit. 50 60 = 0,83 km/h = 830 m/min 830 60 =13,8 m/sek (S.A.) Pidurite ehitus Sõiduautodel kasutatakse vedelikajamiga pidurisüsteemi. Pidurite tõhusust suurendatakse pidurivõimendiga. Pidurivõimendi rakendub tööle rõhkude vahe tekkimisel vaakumkambris . Piduri süsteem koosneb : piduripedaalist; pidurivõimendist; peasilindrist; piduritorudest; pidurivoolikutest; töösiliiidritest; piduriklotsidest. Sõiduauto pidureid võib olla kahte tüüpi: - trummelpidurid - ketaspidurid Ketaspidurid on tõhusamad , kui trummelpidurid . Kaasaegsetel autodel on kasutusel nn. ABS-pidurid . See süsteem väldib rataste blokeerumist ja on eriti efektiivne libeda teekatte korral. Kontroll: 10 . . .15 km/h järsul pidurdamisel peavad rattad blokeeruma .
3. PIDURISÜSTEEM Töö eesmärk on tutvuda antud sõiduki piduriajami ehituse ning tööpõhimõttega. Näidissõiduk: Toyota Corolla Mudel- AE111R-AEMDKW Väljalaskeaasta- 1997 Mootor- 4AFE - 1600CC 16-VALVE DOHC EFI Käigukast- käsilülitusega Keretüüp- sedaan Sõiduk on varustatud kahekontuurse-hüdraulilise pidurisüsteemiga. Süsteem koosneb järgmistest komponentidest: piduripedaalist, vaakumvõimendiga kaksikpeasilindrist, piduritorustikust, pidurdusjõu regulaatorist ning rattapidurite töösilindritest. Esimesed rattad on varustatud ketaspiduritega(sele1) ning tagumised trummelpiduritega(sele2). Esimesed ja tagumised pidurid on hüdroajamiga ühendatud diagonaalselt. See tähendab, et üks pidurikontuur võimaldab esimese parema ja tagumise vasaku pidurimehanismide tööd, teine pidurikontuur võimaldab esimese vasaku ning tagumise parema pidurimehanismi tööd. Sellise
annaabi.ee 
