Tagades ühtlase sõidujoone ning kontrolli sõiduki üle. ABS skeem Tavasõiduolukorras saab juhtplokk(3) pidevalt elektriimpulsse ratta kiirusandurilt (1) . mis on seotud vastavalt ratta pöörlemiskiirusele . Samas võrdleb juhtplokk (3) ka teistelt anduritelt saadud informatsiooniga. Kui ühe ratta pöörlemiskiirus väheneb teistest kiiremini, siis juhtplokk edastab elektrisignaali magnetjuhtklapile (4) mis hakkab piirama /vähendama pidurikambrite pidurdusrõhku Kiiruseandur : Kiiruseandur (1) koos impulssrattaga (2) mõõdab ratta pöörlemiskiirust. Raskeveokitel kasutatakse tavaliselt 100hambulist impulssratast (samuti on kasutuses ka 80hambulised rattad). Kiiruseandus koosneb mähisest ning selle sees asuvast püsimagnetist. Anduri lähedal pöörlevimpulsratas tekitab anduri mähises vahelduvvoolu mlle sagedus sõltub ratta pöörlemiskiirrusest. Elektrooniline juhtplokk (ECU)
pidurdusjõudude regulaatorisse (10) ja aktiveerib selle. Pidurdusjõudude regulaatorist pääseb töörõhk tagasilla pidurikambritesse ja tagapidurid rakenduvad. Paralleelselt suunatakse pidurikraani II harust suruõhk esisilla pidurikambritesse ning esipidurid rakenduvad samuti. Haagisepidurite juhtklapi (12) kaudu aktiveeritakse ka haagise pidurisüsteem. Kui pedaal on lõpuni vajutatud, võrdsustub koormatud sõidukil pidurikambrite ja I ning II haru õhupaakide rõhk. Pidurduse lõpul väljub I haru tööõhk pidurdusjõudude regulaatorist välisõhku. Ülejäänud suruõhk lastakse välisõhku jalgpiduri kraani kaudu. Seisupiduriga pidurdamine Seisupiduri kraani käepide pööratakse parkimisasendisse. Vedruakudest lastakse kiirendusklapi (11) kaudu suruõhk välja ja tagasilla pidurimehhanismid rakenduvad vedrude jõu mõjul (vt. vastav peatükk). Haagisepidurite juhtklapp lülitub samuti pidurdusreiimile ja
Selel kujutatakse tagasilla moodulit sõiduasendis. Pidurdamisel lülituvad kummagi kanali elektromagnetklapid ümber nii, et suletakse ühendus välisõhuga ja avatakse avade 11 ja 12 kaudu suruõhu pääs läbi avade 21 ja 22 tagasilla pidurikambritesse. Vajaliku pidurdustõhususe saavutamisel suletakse suruõhu pääs pidurikambritesse ja sõiduk pidurdab pedaali asendiga määratud viisil. Pidurduse lõpul lülituvadelektromagnetklapid tagasi algseisu ja pidurikambrite suruõhk väljub välisõhku. P/U andurid informeerivad juhtplokki igal ajahetkel pidurdusrõhust. Kui mingil põhjusel tagasilla moodul ei tööta, antakse suruõhku liiasusklapi kaudu tagapidurite kambritesse otse läbi mooduli ava 13. WABCO II põlvkonna moodul on kasutusel alates 2004.aastast. Sünkroniseeriv magnetklapp on analoogne haagise mooduliga. Andmevahetuse kiirus 500 Kbit/ s. Koos selle mooduliga kasutatakse 3 avaga liiasusklappi
automaatselt ka siis, kui haagis tuleb tagant ära. Ajam on reguleeritud nii, et haagis pidurdub varem kui veduk. Kombineeritud pidurikraani töötamine. Piduripedaal on ühendatud kombineeritud pidurikraaniga. Kraani keres on kaks sektsiooni alumine veduki ja ülemine haagise pidurite sisselülitamiseks. Pidurdamata olekus on piduripedaal vabastatud ja veduki sektsiooni väljalaskeklapp on avatud, sisselaskeklapp suletud. Veduki pidurikambrite ruum on ühendatud välisõhuga. Pidur on vabastatud. Toimub õhupaagi täitmine sururõhuga. Haagise väljalaskeklapp on suletud, sisselaskeklapp aga avatud. Õhk läheb haagise ballooni läbi haagise õhujaoturi, pidurikambritesse aga mitte. Toimub õhupaagi täitmine sururõhuga. Kompressori ja tühikäiguseadme ehitus Kompressori kolvi allaliikumisel väljalaskeklapp sulgub ja silindris tekib hõrendus, avaneb sisselaskeklapp ja silindrisse siseneb õhk
annaabi.ee 
