vähenemisel. Joonis 10. ABS-i ja pidurite signaallambid 1.4.5 Hüdrosõlm Hüdrosõlm on paigutatud piduri peasilindri ja rattasilindrite vahele ja tema ülesanne on juhtida juhtplokilt tulevate käskude põhjal pidurdusrõhku rattasilindrites. Hüdrosõlm koosneb kerest, elektromagnetklappidest, tagastuspumbast ja summutuskambritest. Elektromagnetklappide abil välditakse rataste blokeerumine. Iga piduriharu kohta on kaks klappi: pealevoolu- ja äravooluklapp. Tagastuspumpa käitatakse elektrimootoriga ja tema ülesanne on blokeerumisohu korral pumbata pidurivedelikku rattasilindritest piduri peasilindrisse tagasi. Kogu hüdrosõlme kohta on üks tagastuspump. Summutuskambrite ülesanne on summutada pidurivedeliku tagastamisel tekkivat rõhu kõikumist (piduripedaali vibreerimist). Igal piduriharul on oma summutuskamber. Joonis 11. Hüdrosõlm 2. EBV - Pidurdusjõu jaotur
Tuuleklaasi taga paiknev videokaamera tunneb ära teemärgistuse(ka ajutise kollase), hakkab tööle kiirusel üle 60km/h ja ainult siis, kui suunatuli pole sisse lülitatud. Kui kõristiaoline helisignaal sageneb, näitab see, et juht on väsinud ja peaks pisut puhkama. Pidurite liigitus: 1.Sõidupidur, mis toimib kõikidele ratastele ja on auto kiiruse piiramiseks ning peatamiseks. Selleks kasutatakse jalgpidurit, millel on kaks sõltumatut haru: esirataste ning tagarataste piduriharu. Aeglustid: Mootoripidur Osale veoauodest on valmistaja seadnud nn mootoripiduri, mille töö põhineb mootori seiskamise süsteemi rakendamisel liikumise ajal ja väljalasketorus seleava klapi tõttu tekkivas lisatakistuses mootori kolbide liikumisele, mis omakorda pidurdab läbi jõuülekande tagarattaid. Mootori seiskamise lülitile vajutamisel liigutab õhusilinder kõrgrõhupumba kammaslatti pumba kerest välja kütuse etteande 0 asendisse ja samal ajal sulgub mootori
annaabi.ee 
