nüüdisaegsed. Alkohol suurendab söögiisu ja on ise toiteaine – tühi küll aminohapetest, vitamiinidest ja mineraalidest, kuid väga kergesti omastatava energia allikas. Alkohol erineb teistest psühhoaktiivsetest farmakonidest nõrgatoimelisuse poolest. Alkoholi mõju käitumisele on võimas, aga selle nägemiseks peab teiste psühhoaktiivsete ravimitega võrreldes kasutama hiiglasuuri annuseid. Eriti häirub närviülekanne erutus- ja pidurdusaminohapete vahendusel- esimene nõrgeneb ja teine tugevneb. Alkohol pärsib närvisüsteemi – suured annused vähendavad reageerimise kiirust ja tähelepanu – ja tugevdab teiste närvisüsteemi pärssivate ainete toimet. Alkohol võib tekitada ajutüve turse ja on sageli surmava mürgistuse põhjuseks. Kuna alkoholiannused on suured ja alkohol on vesilahustuv, siis võivad kahjustuda alkohooliku kõik koed ja elundid. Psühhoaktiivsete ainete seas kuulub alkoholile esimene
nikotiin ärritab oksekeskust, süües oksendatakse välja, iiveldus ei lase suitsetada (ja tekitab tolerantsuse). Pindmiste, nahaveresoonte ahenemine kiirendab kortsude teket. Kokaiini ja etanooli (alkohol) mõjul ajus üsna sarnane pilt dopamiin vabaneb. Alkohol aurustub 78 kraadi (celcius) juures.Alkoholi kõrgaeg oli hiliskeskajal (kuigi paljudele tundub, et praegu tarbitakse alkoholi väga palju). Alkoholi toimel nõrgeneb erutusaminohapete vahendusel närviülekanne, tugevneb pidurdusaminohapete närviülekane. Alkoholi imendumise kiirus sõltub lahuse kontsentratsioonist ehk alkoholi kangusest- kiiresti imendub alkohol 15-30% lahuste sissevõtmisel. Alkohol pärsib närvisüsteemi ja tugevdab teiste ns pärssivate ainete toimet. Eriti ohtlikult avaldub see rahustite ja unerohtudega koos manustamisel. Bensodiasepiinid muutuvad koos alkoholiga potentsiaalselt surmavaks, barbituraatide niigi suur toksilisus suureneb veelgi.
annaabi.ee 
