Mitmed uuringud on näidanud, et muutunud on noradrenaliini ja dopamiini tasakaal mitmes aju piirkonnas.Leitud on muutusi mitmes aju osas: Frontaalsagarates - nende sagarate ülesanne on tähelepanu suunamine ja kontsentreerimine, planeerimine, otsuste tegemine; need sagarad võtavad osa õppimise ja mälu funktsioonidest. Nende sagarate abil suudame erinevates olukordades käituda neile olukordadele sobivalt. Korteksi inhibitoorsetes (ehk pidurdavates) mehhanismides - tänu nendele mehhanismidele suudame oma käitumist reguleerida ning oma emotsionaalseid reaktsioone olukorrale sobivalt välja elada. Limbilises süsteemis - emotsioonide baas on limbilises süsteemis. Kui limbiline süsteem on üle-aktiveeritud, siis võib inimesel olla häirivaid meelolu kõikumisi või kontrollimatuid (või halvasti kontrollitavaid) emotsionaalseid reaktsioone. Selline inimene võib olla üle-erutunud, kiiresti ehmuv, nö. liiga ärkvel
mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille impulsside blokeerimisel, mis saabuvad erutava neuroni aksoni kaudu. Tekke mehhanismilt on see vorm sarnane pessimaalsele, kuna ta on seotud aksoni lõppharude presünaptilise mambraani kestva depolarisatsiooniga, mis ei võimalda leviva aktsioonipotentsaali genereerimist antud piirkonnas. POSTSÜNAPTILINE PIDURDUS tekib pidurdava mediaatori N: gamma-amino- võihape toimimisel postsünaptilisse membraani. Pidurdavates sünapsites tekkinud mediaator difundeerub sünapsi pilusse ja hüperpolariseerib järgmises neuronis paikneva postsünaptilise membraani. Tulemuseks on postsünaptiline pidurdus, mis ajalisel ja ruumilisel summeerumisel võib veelgi tugevneda. RENSHAW PIDURDUS e tagasipidurdus on postsünaptilise pidurduse eriliigiks. Renshaw rakud saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kollateraalidelt (kõrvalharudelt), ise aga
annaabi.ee 
