#Breznevi doktriin (1968) NSVL-il on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. Muu maailm (Lääne-Euroopa) #Churchilli kõne 1946 (vastukajaks Stalini kõnele) tõi kõnes esile liitlaste vastuolud, kutsus Läänt üles kommunismile vastu seisma. #Trumani doktriin 1947 USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. See oli pidurdamispoliitika. #Marshalli plaan 1948 Euroopa majanduse ülesehitamiseks ja kommunismi vähendamiseks andsid Ühendriigid aastail 1948-1952 seitsmeteistkümnele Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi #Berliini blokaad 1948-1949 NSVL polnud rahul rahareformiga ning sulges kõik maismaa- ja raudteed. NSVL tahtis saavutada Lääne-Berliinu üle täieliku majandusliku kontrolli. Lääne- Berliin jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Saksamaa lõhenemine: Saksa LV ja Saksa DV.
suurenes → turg laienes → tööpuudus vähenes. Tõusu hinnaks oli aga inflatsioon. 1969 esimene inimene Kuul – ameeriklane. Välispoliitika Peale Teist maailmasõda toimus USA välispoliitikas pööre – USA loobus isolatsionismipoliitikast (mis tähendas mitte osa võtta teiste, eriti Euroopa riikide liitudest, see põhimõte oli kestnud 150 aastat). Põhjuseks oli soov peatada kommunismi pealetung. Kuulutati välja kommunismi pidurdamispoliitika. Selle väljenduseks oligi Trumani doktriin. Isolatsionismipoliitikast loobumise selgeim näide oli USA astumine NATOsse (asutati 1949). President Eisenhower kritiseeris kommunismi pidurdamispoliitikat, väites, et see on liiga passiivne. Ta asendas selle kommunismi tagasitõrjumispoliitikaga. See poliitika tähendas, et USA on valmis andma otsustavat vastulööki NSV Liidule, on valmis vajadusel kasutama ka tuumarelva. 1957 välja kuulutatud Eisenhoweri doktriini
suurenes → turg laienes → tööpuudus vähenes. Tõusu hinnaks oli aga inflatsioon. 1969 esimene inimene Kuul – ameeriklane. Välispoliitika Peale Teist maailmasõda toimus USA välispoliitikas pööre – USA loobus isolatsionismipoliitikast (mis tähendas mitte osa võtta teiste, eriti Euroopa riikide liitudest, see põhimõte oli kestnud 150 aastat). Põhjuseks oli soov peatada kommunismi pealetung. Kuulutati välja kommunismi pidurdamispoliitika. Selle väljenduseks oligi Trumani doktriin. Isolatsionismipoliitikast loobumise selgeim näide oli USA astumine NATOsse (asutati 1949). President Eisenhower kritiseeris kommunismi pidurdamispoliitikat, väites, et see on liiga passiivne. Ta asendas selle kommunismi tagasitõrjumispoliitikaga. See poliitika tähendas, et USA on valmis andma otsustavat vastulööki NSV Liidule, on valmis vajadusel kasutama ka tuumarelva. 1957 välja kuulutatud Eisenhoweri doktriini
annaabi.ee 
