Orkestrite juhiks sai Väägvere mees D.O. Virkhaus, ülemaaliselt tuntud ,,pasunakooride isa". Kõnepidajateks valiti peamiselt pastorid. Tervituskõne pidi pidama Eestimaa kindralsuperintendent W. Schultz, tema loobumise korral Rapla pastor C.E. Malm. Jutlusepidajaks valiti M. Jürmann. Altariteenistust pärast jutlust pidi pidama Karuse pastor A. Hörschelmann, loobumise korral Ambla pastor G. Knüpffer. Ilmalike kõnede pidajaks valiti J. Hurt, R. Kallas, H. Wühner ja H. Rosenthal. Piduplats asus Kadriorus ja olevat olnud kolm korda suurem kui Tartu näituseaed, eelmise laulupeo tegevuspaik. Tulevased muusikaüldjuhid avaldasid mõningaid arvamusi toimkonnale. Virkhaus soovis, et pillimehed saaksid esinedes istuda; orkestrid olevat vaja seada poolringi. Laululava ehitamisel peeti tingimata vajalikuks ka kõlaseina olemasolu. Orkester pidavat asuma laulukooride ees või taga. Toimkond püüdis nende soove rahuldada. Toimkond koostas lõplikult ka kontserdikava
(tänaseks hävinud, Olümpia ulatuslikud väljakaevamised toimusid 1875-1880). Juba arhaika perioodil oli Olümpia tõusnud üheks tähtsamaks Kreeka linnaks, seal hakkasid kreeklased 8.saj. eKr. pidama olümpiamänge, sest müüdi kohaselt olevat just seal Zeus saavutanud võidu oma isa jumal Kronose üle. Olümpia elas arhaika perioodil üle jõulise õitsengu. Spordirajatiste kõrval kuulus linna tähtsaimate ehitiste hulk a linna keske olnud suurejooneline piduplats, mis oli ümbritsetud rohkete templite, varakambrite ja skulptuuridega. Sinnasamasse kerkis ka üks klassika perioodi silmapaistvamaid templeid peajumal Zeusile pühendatu.( 468.-456.a.eKr., tuntud üksnes rekonstruktsiooni põhjal). Templi autor arhitekt Libon kavandas ehitise klassikalise dooria peripteerina,(6/13 sammast) , mille cella oli jagatud kahekordsete dooria sammastega kolme ossa, keskosa valgustas laes olev avaus
annaabi.ee 
