Kolmandal päeval asuti teele. Kodus ehitati koti kulla abiga veel kolm linna. Sõbrad hakkasid Kalevipoega kosjateele sobitama. Kalevipoeg ütleb, et tuleb kambrid ehitada ja hobust kosutada, siis võib minna kosjateele. Kalevipoeg istus koos sõpradega pidulauas, laulik laulis Taara tütrest Siuru-linnust. Laulavad ka Alevipoeg ja Sulevipoeg. Saabunud on sõjasõnum. Käskjalg tuli Pihkva piirilt, teine Läti poolt. Tulemas on raudmeeste vägi. Kalevipoeg laulab veel pidulaule. Tuppa astub Lapu tark Varrak. Ta räägib, et on leidnud aheldatud raamatu ja küsib seda endale. Kalevipoeg ei tea raamatust midagi. Ta ei tea, et vana Kalev oli lasknud sinna tarvilikku tarkust kirja panna. Raamatus seisis ka, et vabadus ja priius kõige kallim vara on. Kalevipoeg on nõus raamatut ära andma. Teda manitsevad Sulevipoeg ja Olevipoeg, et ta huupi ei tegutseks ja enne uuriks, millega tegemist on. Kalevipoeg ei kuula sõpru ja laseb raamatu koos kiviga müürist välja raiuda
117 leheküljele proosat, luulet ja draamalõike. Kolmeosalise teose lühikesed novellid on põhiliselt pealkirjastatud noorte mustanahaliste naiste nimedega, kelle temperamenti, tugevusi ja nõrkusi impressionistlikus proosas väljendatakse. On lintšimislugusid, tegevust nii tööstuslikes Põhja linnades kui ka Lõuna maakolgastes. Luuletused on õhulised, unistuslike kujundite rikkad, kohati meenutavad töö- või pidulaule; Zora Neale Hurston (1891 – 1960), ebatüüpiliselt suhtus valgetesse võõristuseta ja erilise ohvritundeta. Oli kasvanud Floridas täiesti afroameerikalikus keskkonnas. Hariduselt folklorist ja kultuurantropoloog, kogus rahvalugusid Georgia osariigi Atlandi ookeani saarekestelt ja Jamaikalt. Folkloorikogumik „Muulad ja inimesed“ (1935). Peale peateose „Nende silmad vaatasid Jumalat“ (1937, kujutab visa mustanahalist tüdrukut, kes on optimist, kuid kellel meestega ei vea) avaldas
annaabi.ee 
