1) allemande 4-osalises taktis rahulik saksa sammtants; 2) courante 3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants; 3) sarabande aeglases 3-oalises taktis pidulik hispaania tants; 4) gigue soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Gigue ja sarabandi vahele pandi ka teisi tantse menuett gavott jt või mittetantsulisi osi (instr.-aaria). Süit algab tavaliselt piduikus laadis sj-ga, orkestrimuusikas oli selleks prantsuse stiilis avamäng e ouverture. Partita'd e klavessiinisüidid, Prantsusmaal kirjutatud fantaasiapalade tsükkel. Barokiaegse klaviirimuusika alusepanija oli Rooma Peetri kiriku organist Girolamo Frescobaldi, kes jätkas16.sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas kujunenud vormide, pms toccata ja ricercar'i kirjutamist. Ta arendas neis edasi tundelist väljendus- ja esituslaadi, nii nagu Monteverdi tegi seda vokaalmuusikas.
neljast tantsust: 1) allemande 4-osalises taktis rahulik saksa sammtants; 2) courante 3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants; 3) sarabande aeglases 3-oalises taktis pidulik hispaania tants; 4) gigue soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Gigue ja sarabandi vahele pandi ka teisi tantse menuett gavott jt või mittetantsulisi osi (instr.-aaria). Süit algab tavaliselt piduikus laadis sj-ga, orkestrimuusikas oli selleks prantsuse stiilis avamäng e ouverture. Partita'd e klavessiinisüidid, Prantsusmaal kirjutatud fantaasiapalade tsükkel. Barokiaegse klaviirimuusika alusepanija oli Rooma Peetri kiriku organist Girolamo Frescobaldi, kes jätkas16.sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas kujunenud vormide, pms toccata ja ricercar'i kirjutamist. Ta arendas neis edasi tundelist väljendus- ja esituslaadi, nii nagu Monteverdi tegi seda vokaalmuusikas.
annaabi.ee 
