asendisse viiakse lülitus sisend impulside toimel. Selles mittestabiilses asendis viibib ootemultivibraator impulside vahel paus puudub taoline reziim on tarbijale märksa soodsam ja ka taolises reziimis saadud lülitustes toimuvate protsesside ajaks ja nende lõppedes tagastus lülitus algasendisse. pinget on lihtsam siluda. Kui soovitakse saada pidevvoolu reziimi kuid tarbija induktiivsus ei ole selleks piisav siis võidakse lisada tarbijaga järjestiku täiendav induktiivsus mis toimib ühtlasi voolusiluva drosseliga. 5.4 Reguleeritava alaldi töö vastu elektromotoorjõule.Alaldi töö vastu
juhtmesoone temperatuuri suvalisel ajahetkel. Vttes, et nullmomendil (0) = 0, saame leida vrrandi lahenduse: t Joonis 2.3. Juhtmesoone soojenemine muutumatu koormusvoolu puhul Voolu vljallitamisel on vrrandi lahend jrgmine: Asendades eelpool toodud saavutatava temperatuurikasvu lubatava pidevtemperatuuriga p lub , mis on arvutuslikus sltuvuses mbruskonna temperatuurist, saame avaldada lubatud pidevvoolu: Vttes arvesse, et: ja , kus - juhtmesoone eritakistus, m; l - juhtme pikkus, m; s - soone ristlikepindala, mm2 ja k - kuju-tegur, mis sltub soone ristlike kujust; marsoone puhul ja ristklikulise soone puhul , kus - klgede suhe. Asendades need lubatud pidevoolu valemis ja tehes vajalikud lihtsustused, saame: . Vahelduvvoolu puhul juhtmesoone eritakistus suureneb ristlike suurenedes pinnaefekti tttu. Sel juhul arvutatakse lubatud pidevvool jrgmiselt: ,
induktiivsusest kui induktiivsus on väike on impulsid lühemad kui suur siis pikemad. Samal ajal mida suurem on tüürnurk seda lühem on vooluimpuls. Suurendades koormuse induktiivsust kaob teatud induktiivsuse väärtusel katkev voolu reziim ning tekib pidev voolureziim kus türistorid juhivad voolu korda mööda nii, et voolu impulside vahel paus puudub taoline reziim on tarbijale märksa soodsam ja ka taolises reziimis saadud pinget on lihtsam siluda. Joonis 5.3.5 Kui soovitakse saada pidevvoolu reziimi kuid tarbija induktiivsus ei ole selleks piisav siis võidakse lisada tarbijaga järjestiku täiendav induktiivsus mis toimib ühtlasi voolusiluva drosseliga. 5.4 Reguleeritava alaldi töö vastu elektromotoorjõule. Joonis 5.4.1 Alaldi töö vastu elektromotoorjõule tekib siis kui tarbijaks on kas alalisvoolu mootor või laetav aku. Sarnane on tööreziim ka mahtuvusliku koormuse korral. Joonis 5.4.2
koormuse korral tekib sama nähtus kui poolperiood lülituse koralgi, st. vool ei katke mitte polaarsuse muutmisel, vaid siis kui avatakse teine türistor. Kui induktiivsuse osa koormusest on väike, siis on sulgumise hilinemine küllalt lühike, ning vool läbi tarbija on katkendliku iseloomuga. Sellist töö reziimi nim. katkevvoolu talitlsemiseks. Kui aga tarbija induktiivsus on suurem, siis tekib nn. pidevvoolu reziim, kus üks türistor sulgub siis kui teine avaneb. Voolude ümberjagunemist eritüristoride vahel nim. komutatsiooni protsessiks või lihtsalt komutatasiooniks. 7. Reguleeritava alaldi töötamine vastu elektomotoorjõu Alaldi töö vastu elektromotoorjõudu tekib siis kui tarbijaks on kas laetav aku või alaldis toidetav
Alaldi võib olla kas mitteregureeritav, regureeritav (türistoridega). Regureeritava alaldi kasutamine võimaldab lihtsustada väljundpinge regureerimist, jääb ära pinge regureerimine vaheldis. Alalisvoolu lüli peab tagama vaheldile nõutava kvaliteediga alalissisendpinge sõltuvalt muundi kasututsotstarbest võib alalsvoolu vahelüli olla erinevalt lahendatud, lihtsamal juhul kujudab ta endast ainult trosselit, mis tagab väljundis pidevvoolu reziimi. Keerukuselt järgmine on LC-silufilter, mis on sobiv suuremate koormuste korral ja mis tagab kõrgema kasuteguri. Keerukuselt kolmas on pingereguraator, mis teostab pinge regureerimist pulsi laiusmodulatsiooniga. Kui kasutakse pingereguraatorit siis kaob vajadus pinge regureerimine alaldis. Mootori ja vaheldi vahele ühendatavad induktiivsused on vaheldi väljundpinge hüpete silumiseks. Küllalt sageli sisaldab alisvoolu vahelüli ka pidurdustakistit, mis lülitatakse sisse
..20 %. Liigkoormuse korral kasvab see väärtus aga kiiresti. Kui koormus on väike, siis läheneb muunduri talitlus katkevvoolutalitlusele ja väljundtunnusjoonte kuju muutub märkimisväärselt. Pinge järsk langus tunnusjoonte algosas on põhjustatud voolu ja elektromotoorjõu vahelisest sõltuvusest. Kaarega piiratud alasse (joonis 3.4, b) jääb katkevvoolu piirkond. Katkevoolutalitlus algab kaarjoonest vasakul ning pidevvoolutalitlus algab sellest paremal. Seega on väljundtunnusjooned pidevvoolu piirkonnas lineaarsed ja kergelt langevad. Erinevalt pidevvoolupiirkonnast, on väljundtunnusjooned katkevvoolupiirkonnas suure väljundpingelangu tõttu tugevalt mittelineaarsed. Koormusvoolu katkevvoolutalitluses võib arvutada järgmise valemiga U0 sin Idb = 1 + ctg , 2fL m m
annaabi.ee 
