Vaatlus võib toimuda loomulikes või kunstlikes tingimustes. Tulemus sõltub vaatluse tingimustest, mõõtmise täiuslikkusest ja vaatlusobjektist. Vaatluse käigus toimub faktide ülestähendamine, fikseerimine; faktid klassifitseeritakse teatud tunnuste järgi; saadud faktid kõrvutatakse juba tuntud faktidega; lõpuks viiakse läbi oletuste, hüpoteeside kontroll. Vaatluse liigitus sageduse järgi: 1) pidevvaatlused (seire, monitooring) uuritavad sündmused registreeritakse kas toimumise hetkel või lakkamatult kindla ajavahemiku vältel 2) korduvvaatlused toimuvad perioodiliselt teatud ajavahemike tagant 3) ühekordsed vaatlused korraldatakse eriotstarbel Vaatluse liigitus vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse järgi: 1) kõikne vaatlus hõlmab terve uurimisobjektiks oleva kogumi, st kõiki selle üksikliikmeid
Vaatlused võib liigitada teostuse järgi : 1. osaleja vaatlus vaatleja on ise uuringutes kaastegev; 2. mitteosaleja vaatlus vaatleja ei võta osa uuritava / uuritavate grupi tööst; 3. kunstlik vaatlemine uuritavad asetatakse kunstlikku (ettekujutuslikku) situatsiooni (näiteks haiglas, töökollektiivis, klassis jne.); 4. loomulik vaatlemine vaatleja uurib tegevusi inimesele loomulikus keskkonnas, tegevuses ja situatsioonis. Vaatlusi liigitatakse sageduselt : - pidevvaatlused (sh. monitooring ehk seire), mille puhul uuritavad sündmused registreeritakse kas toimumise hetkel või lakkamatult kindla ajavahemiku vältel (rahvastiku jooksev arvestus, tegevuste vaatlused, raamatupidamine, lindude rändeaegsed vaatlused, linnaõhu saastehulk jne.) Õmblustööstuses on kasutusel tööpäeva pidevvaatlus e. tööpäeva pildistamine, kus tegevusi jälgitakse pidevalt tööpäeva algusest lõpuni ja fikseeritakse need ajaliselt;
annaabi.ee 
