Kõigil kiletiivalistel on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tiibadel võib näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks. Kiletiivaliste jaotus kehaehituse alusel Pidevkehalised (Symphyta) Munetilised (Parasitica) Astlalised (Aculeata) Eluviis Paljud elavad puidus. Mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Nad elavad peredena. Pesa hoitakse puhtana. Vastsetele tuuakse toitu. Huvitavaid fakte Suurim kiletiivaline on 6 cm pikk Scolia capitata, väikseim Alaptus magnanimus pikkusega 0,21mm. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised http://www.ut
ajal. Munevad õiesmikule või noorte õunte karikale. Koorunud röövik närib õuna sisse augu. Röövikud kaevandavad viljalihas, kogu vastseperiood möödub ühes viljas. 1 pk. Täiskasvanud röövik läheb ära maapinnale talvituma. Õunamähkur ehk õunauss talvitub täiskasvanud röövik koorepragudes. Munevad lehtede alumisele küljele, puukoorele ja viljadele. Koorunud röövik närib end vilja sisse, kahjustab 2...4 vilja. Kolmas kasvujärk sööb ära seemned. Kiletiivlased. Pidevkehalised. Ploomivaablased talvitub ebaröövikuna mullas kookonis. Nukkub kevadel. Munad munetakse tupplehtede sammaskoesse. Munast koorunud ebaröövik siseneb õide ja hävitab sigimiku, hiljem rändab viljadesse sööb ära alles pehme viljakivi, seejärel viljaliha. Vili, milles ebaröövik toitub on lutikalõhnaline. Täiskasvanud ebaröövik mulda talvituma. Kirsipuu nälkvaablane osa talvitub ebaröövikuna, osa nukkub juba sügisel mullas.
vastne usja kujuga, elavad pesa või elamuprahis, söövad kõdu. 68. Termiidid võrdsete tiibadega, ühiselulised, igas peres üks sigiv, tiibadest loobunud eman ja isane. Palju mõlemast soost suguvõimetuid, mitmes suuruses töölised ja sõdurid. Ainult maismaal, vaegmoondega, taimtoidulised, pesa maasees, kuhik maapinnal, Eestis pole. Kiletiivalised - Kahe õhukese tiivapaariga, tagatiivad väiksemad, täismoone, vastsed erineva kujuga. 3 alamseltsi: pidevkehalised rindmik ja tagakeha kokku kasvanud, vastne taimtoiduline, munetilised vastsed parasitoidid, emased pistavad oma munad peremeesputuka kehasse, vahel isegi munasse, üksikuid liike ka magevees. Astlalised kuuluvad sipelgad, mesilased, herilased, kellel on kujunenud ühiselu suurte peredena. Ainult emased on töölised erinevalt termiitidest.N: meemesilane, vesivamp. 69. Käsijalgsed. Seltsingulised, kuid mitte koloonialised merepõhja loomad kahest poolmest
annaabi.ee 
