Eesti muinasasulad Vaevalt õnnestub kunagi päris täpselt kindlaks teha, millal astus inimene esmakordselt Eesti pinnale. Võib-olla toimus see juba enne jääaega, ehk rändas üksikuid küttide salku siin ka jäätumiste vahelistel perioodidel. Isegi kui see nii oli, on mandriliustikud nende jäljed tänaseks minema pühkinud. Pideva inimasustuse kujunemine Eesti alal sai võimalikuks pärast maa vabanemist jääkattest umbes 11 000 aastat tagasi. Kõige vanem praegu teadolev inimeste elupaik Eestis on Pulli, mis pärineb IX aastatuhande algusest e.Kr. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmägi, kuhu elama astusid natuke hiljem. Vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntum leiukoht on Narva Joaorg, mille vanim kiht kuulub vähemalt VI a.tuh. e.Kr. Joaoru asulakohal peatusid kütid-kalastajad, kelle tegevusest annavad aimu lähedasest Siivertsi leiukohast koos luuesemetega avastatud niines...
Lahivõitluses kasutati ka kärpi ja suuri võitlusnuge. Kärp valati vahest tina täis, voolitud tammepuust, raudkidasid täis löödud. Kaitsevahendiks oli kilp, mis kuulus ka ratsaniku relvastusse. Ratsanik. Peamiseks relvaks oli mõõk, mis oli kättesaadav peamiselt jõukatele. Selle pikkus oli 0,9 - 1m. Mõõku oli kahesuguseid: pika kaitsega mõõgad, mille pidemenupud olid läätse- või kettakujulised ja lühikese pronksist, kergelt kumera ning õõnsa kaitseraua ja viieosalise pidemenupuga. Mõõka kanti vöö küljes vasakul pool. Mõõgavöösid ilustasid mitmesugused pronksist ja rauast naastud. Vähe kasutati ka rõngassärke, mida valmistati rõngastest ja varraslülidest või üksteisest läbikäivatest rõngastest. Hobustel suised. 17. Eestlaste sõjataktika ja strateegia. Alguses kasutati röövretkede taktikat. Eestlased ja latgalid käisid juba enne vabadusvõitlust üksteise aladele rüüsteretki tegemas. Ka saksa vägede puhul oli jõus sama strateegia
annaabi.ee 
