Vastuvõtukomisjoni ette ilmus vaid paar tuhat meest ja plajudel neil olid tõendid, et nad on asendamatud oma töökohal ja peavad saama vabastude, ning arstitõendid, et nad on väeteenistuseks kõlbmatud. Kuidagi komplekteeriti umbes 2000-meheline rügement, mis sai nimeks Tallinn. See saadeti juba ila igasuguse väljaõpeta 10. veebruaril rindele. Tänu nendele stabiliseerus rinne Narva jõel. Mobiliseerimisküsimuste lahendamisel hoidis Soodla pideavalt kontakti eesti Vabariigi riigitegelastega: · Jüri Uluots (1890-1945) ekspeaminister · Otto Pukk (1900-1951) Riigivolikogu esimees · Alfred Maurer (1888-1954) Riiginõukkogu esimees · Johan Holberg (1893-1978) Riiginõukogu liige Need riigimehed võtsid isiklikult osa mobilisatsiooni korraldamise organisatsioonilisest tööst ning aitasid ettevõtmist ka avalikult propageerida.
Kui eesmärk on liiga madal, ei paku see väljakutset ja nad lõpetavad üritamise (Pittelkow, Jacob 2004: 178). Andekatele lastele on omane enda ja teiste inimeste pidev analüüsimine. Teine iseloomulik joon on ebatavaline tundlikkus teiste inimeste ootuste ja tunnete suhtes. Kui andekas laps ei õpi nendes tunnetes ja käitumises selgust saama ning neid oma väärtussüsteemi taustal analüüsima, on ta jätkuvalt vastuvõtlik kaasinimeste kriitikale, püüdleb pideavalt edu ja tunnusetuse poole. See on tõsine probleem, kuna me teame, et lapse motivatsiooni hukutavad kõige kindlamini kahtlused oma edus ja hirm läbikukkumise ees. Kui andekas lapse ei omanda stabiilset ja kindlat minapilti, ei suuda ta õppida toime tulema oma kõrgenenud tundlikkuse ja enesekriitikaga ning seab endale sellest tingitult sobimatuid eesmärke (teiste inimeste ootused), hävitades nii motivatsiooni (ibid). 2.2.1 Õpetajate mõju
annaabi.ee 
