On tähtsal kohal mitmete putukate arvukuse reguleerijatena. Samal ajal on ka ise toiduks paljudele röövloomadele ja -lindudele. Metsnugis: Eestis on metsnugis tavaline liik nii mandril kui ka saartel. Arvukus umbes 4000. Üksiku eluviisiga. Päevaajal varjab ennast tavaliselt puuõõntes, oravapesades või muudes sarnastes paikades. Ta on tüüpiline metsaloom. Eelistab elada risustunud, vanade õõnsate puudega okas- ja segametsades. Lagedal võib teda kohata üksnes jahti pidavana. Peamiselt liigub edasi maapinnal, kuid on osav ka puude otsas. Metsnugis on tüüpiline kiskja. Toitu hangib nii puu otsast kui ka maapinnalt. Peamise toidu moodustavad väiksemad imetajad, kuid ta on suuteline murdma ka jäneseid ja sageli langevad tema ohvriks linnud. Üsna palju sööb ta raibet. Jooksuaeg on kesksuvel juunis või juulis. Kuna puhkeperiood loote arengus on pikk, siis sünnivad pojad alles 8 kuni 10 kuu pärast aprillis või mais. Tavaliselt on pesakonnas 2 kuni 4 poega
seadus ja konventsioonid) ning tsiviilmenetluslikke kohtualluvuse (jurisdiktsiooni) norme (TsMS ja TMS ning konventsioonid) ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise norme (TsMS ja TMS ning konventsioonid). 1.4. REÕ koht õigussüsteemis vt. I.Nurmela jt raamatust iseseisvalt. Selles siseriiklikku õigust käsitletakse õiguskorrana, mitte õigussüsteemina. Mina oma praktikast lähtuvalt ning rahvusvahelist õigust omaette õigussüsteemiks pidavana ning kus maailmas igal riigil on omaette õigussüsteem (seega õigus jaotub kaheks eri tüüpi süsteemideks, mitte avalikuks ja eraõiguseks), ühinen prof. Rein Müllersoni seisukohaga, et REÕ on polüsüsteemne keeruline juriidiline kompleks. Muidugi on REÕ koosseisus enamus siseriiklikul õigussüsteemil, eriti õigussuhet reguleeriva materiaalõiguse näol, vähemal määral aga ka rahvusvaheliselt unifitseeritud
annaabi.ee 
