2.1. Üldnõuded pidamisviisile Loomi tuleb pidada nii, et nad oleksid terved, väärindaksid sööta toodanguks minimaalsete kadudega ning neid saaks hõlpsasti ja ökonoomselt talitada. Pidamisviisi valik sõltub majandamise tingimustest. Pidamisviisi valikul, farmi ja loomahoone planeerimisel tuleb arvestada kliimat, kasutatavaid ehituskonstruktsioone ja tööde mehhaniseerimise seadmeid [1, lk 27]. 2.2. Veiste pidamisviis Pidamisviisiks on valitud lõaspidamine. Sel pidamisviisil on igal lehmal eraldi ase, millel ta on lõaga fikseeritud. Seal looma söödetakse, joodetakse ja ka lüpstakse. Loom võib olla allapanul või ka ilma selleta. Meie vabariigis, kus allapanu on pisavalt, tuleks lehmi pidada allapanul. [1, lk 29]. 2.3. Kombilatrites pidamise eelised ja puudused Eelised: 1. Loomade rahulik puhkus on tagatud 2. Saab individuaalselt talitada 3. karast on hea ülevaade 4. Pikaajalised kogemused Puudused: 1. Loomade liikumisvõimalus on piiratud 2
Allapanuta sõnnik Allapanuta ehk poolvedela sõnniku all mõistetakse loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis on läbi teinud käärimisprotsessi ja millele ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega — kuivainesisaldus 8...14%. Allapanuta sõnnikut saadakse veiselautades, kus loomade magamisaseme moodustab kummimatt, tagumise osa aga rest- või pilupõrand. Sellisel pidamisviisil saadakse pastataolise konsistentsiga sõnnik. Allapanuta sõnnik sisaldab : • lämmastikku 0,4...0,5%, • fosforit 0,1...0,2%, • kaaliumi 0,4...0,5%. Allapanuta kanasõnnik on tunduvalt taimetoitainete rikkam: • lämmastikku 1,3%, • fosforit 0,4%, • kaaliumi 0,6%. Allapanuta sõnniku nõuetekohasel säilitamisel sõnnikuhoidlas on lämmastikukaod oluliselt
annaabi.ee 
