Lammaste pidamistehnoloogia Dots. Peep Piirsalu, EMÜ Fotod: Peep Piirsalu Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega) 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid rühmasulgudes sügavallapanul Talvise laudaspidamise puhul võivad lambad pääseda laudast vabalt jalutusalale, kus toimub ka lammaste söötmine Talvine pidamine vaba väljapääsuga jalutusalale (väikefarm) Lambaid võib ka meie kliimas ...
nii hästi külmutada, et selle kasutamine oleks edukas. Kui kasutatakse, siis tehakse emakasisest kunstlikku seemendust. See nõuab väga hea väljaõppega inimesi, loomade erikohtlemist. Emakasse viiakse trakaar ja laparoskoop nii on vaja teha iga loomaga. Iga loom on vaja kinni püüda, panna pukile ja teha tuimestus kogu protsess on komplitseeritud seetõttu ei kasutata Eestis. Lammaste pidamistehnoloogia Eestis Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis: 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega). Ohuks on röövloomad (rebased, hunt, ilvesed, koerhundid) ja röövlinnud (kotkad, rongad) vastsündinud talledele
lägakork, kuid seda vaid suhteliselt väikese läbimõõduga hoidla puhul. Mida vedelam on sõnnik ja mida suurem on hoidla pindala, seda väiksem on iseenesliku katte tekkimise võimalus. 6.5 Sõnnikuhoidlate mahutavus Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Sõnnikuhoidla mahu arvestamisel tuleb arvestada mitmete teguritega. Tähtsamad neist on: · loomade liik, nende vanus, arv; · pidamistehnoloogia; · allapanu liik ja kogus; · laudast tuleva vee hulk jms. Täpsemalt on tekkiva sõnniku kogused käsitletud V. Lutsu koostatud trükises "Sõnnikuhoidlate ehitamine" (2007). Tahesõnnikut on võimalik kuni laotamiseni säilitada ka põllul aunas, kuid see ei ole soovitatav toitainete suurte kadude tõttu. Samuti on sõnniku vedu põlluauna sageli raskendatud teede lagunemise, paksu lume või halva ilma tõttu. Kui kõik loomapidamishooned, kus peetakse loomi üle
annaabi.ee 
