jaoks, vaid on abstraktne käitumisetalon. 2. üldkohustuslikkus käitumise viimine vastavusse õigusnormiga, milles on ka ühiskond kokku leppinud nt. liiklus. 3. formaalne määratletus normid on kirja pandud. · Õigusnormi eritunnused, mis teevadki normist õigusnormi: 1. loomine riigi poolt 2. garanteerimine riigi poolt · ÕIGUSNORM ON PIDAMISNORM!!! · Igal õigusnormil on olemas oma loogiline struktuur. · Õigusnorm: hüpotees ja dispositsioon loogika; sanktsioon garanteerimise mehhanism. · Õigusnormi ettekirjutuslik ja loogiline struktuur ei lange kokku. · H+D (kui siis...) reguleerivad · H+S (kui...sanktsioon) kaitsvad · Õigus on ius scriptum. · Õigusel on oma loogika.
Üldkohustuslikkus - see ei ole sund, vaid kui inimene satub õiguslikku tähendust omavasse situatsiooni, siis see situatsioon ongi üldkohustuslik. Käitumine peab olema õiguspärane. Õiguse tegelik ajalugu algab ius scriptumiga. Õigusnormi eritunnused, seotud institutsiooniga, kes on pädev õigusnormi looma - riik: · Loomine riigi poolt · Garanteerimine riigi poolt - peab looma garanteerimise võimalused. Õigusnorm on nn pidamisnorm, tal on oma kvaliteet. III seminar 7. oktoober 2008. a. 10:04 R. Narits 1. Patriarhaalne mudel - perekonna edasiviiv jõud. 1. küsimus võrdub ka riigi tekkimise põhjustega . Mis on riigi tekkimispõhjused?? Olemuslikud muutused, mis ühiskonnas toimusid. Tööjaotuse süvenemine, kaubandus? Püüd leida ühiskonnas kindel koht - Krenholmi kolimine Narvast. Arengud majanduselus. Põhjused peituvad muutustes, mis
annaabi.ee 
