Paljudel juhtudel pole juriidiline otsustus vahetult relevantne või ei järgne loogiliselt õiguse allika enda formuleeringust ega muudest allikatest. Vahel jääb isegi tavast ja printsiipidest vähe seoses hinnata kui adekvaatseimat. Otsustuse transformatsioonil võib olla mitmeid liike. Nende kõigi ühisosa – otsustust ei ole võimalik taandada ainult olemasolevale juriidilisele materjalile. Otsustuse transformatsiooni kvaliteet seisneb selles, et tehtav juriidilisse pidamiskorda kuuluv otsustus ei ole loogiline olemasoleva juriidilise materjali tuletis ja selle lihtne kirjeldus. Seega otsustuse transformatsiooni mõiste on suhteliselt lai ja hõlmab paljusid probleeme. Otsustuse transformatsiooni mõjutavad olulisemad komponendid: 1) Otsustuse täpsus e juriidiliselt vastava normi valik. Täpsuse saavutamiseks tuleb appi võtta subsumeerimise „kuldreegel“ – loogiline süllogism, et tuvastada, kas subjekti käitumine
Kirjeldatud transformatsiooni on võimalik esitada valemina: S1 … Sn (alused) olemasolul on käitumisreegel kehtiv, kui eksisteerivad sotsiaalsed tõsiasjad K1 … Kn. Seega peavad eksisteerima teatud alused (valdavalt väärtused), et jõuda pidamiskorrani õiguslikus tähenduses. Õigusnormide kui käitumisjuhiste kvantiteet, mida hõlmab transformatsioon kui kategooria, on erinevates õiguskultuurides erinev. Seadused ja pretsedendid väljendavad juriidilist pidamiskorda, kuna neid luuakse eelkõige „põhinormist“ lähtuvalt, kohtunikuotsustused samuti, kuna peavad vastama seaduse sisule transformatsioonivalem: S1 … Sn alusel on reegel kehtiv, kui eksisteerivad sotsiaalsed tõsiasjad K1 … Kn ja kui ka sotsiaalselt olemasolevad (reaalsed) tingimused eksisteerivad, siis on käitumisjuhis N õiguse seisukohalt siduv. 2.3.4. Transformatsioonikriteeriumid
annaabi.ee 
