Mezzarotaga. See tõrjus maali loomise ajendi tagaplaanile ja püstitas selle asemel maali loomise tõelise eesmärgina inimkuju 3. Tema esimene töö, mis on nüüdseks kadunud, oli altarimaal Santa Sofia kirikule. Alates 1460 oli Mantegna Mantovas Ludovico II Gonzaga õukonnakunstnik. Mantova hertsogipalees Castello di Cortes'es lõi kunstnik oma kuulsad freskod (tõlkes siis pruudi kambris, mida vahel tõlgiti ka Camera picta ehk värvitud toana). See tuba valmis aastavahemikus 1465 1474 ja oli tellitud Gonzaga poolt. Tuba oli muidu täiesti tavaline, aga oma oskusega andis Mantegna edasi mulje, nagu oleks tuba asju täis, kuigi tegelikult see seda polnud. Uksed, arhidektuuridetailid, kaared, laes olevad avad, kõik on maalitud. 1. Kohtu stseen, mis asus põhjapoolses seinas, kujutas Ludovico Gonzaga't mitteametlikes riietes, koos oma naise, õukondlastega ning külalistega. 2
pikenes aga pahkluuni. Etikett määras mõnede tuunikate kasutamise juhud, teiste puhul aga kandjate ringi. · Tunica angusti clavi: Lubati kanda valitsejatel ja riigiametnikel, eritunnueks kitsas purpurpunane triip kummalgi õlal. · Tunica laticlavia: Laiemate purpursete triipudega rüü senaatoritele. · Tunica palmata: Võidukatele väejuhtidele mõeldud purpurne siidtuunika, mille juurde kuulus samasugusest materjalist toga picta. Komplekti ehtisid kuldtikandid, mis kujutasid stseene väejuhi kuulsusrikkamatest lahingutest. · Tunica recta: Vöötamata tuunika, mida võisid kanda noored mehed ja naised abiellumistseremoonial. · Subucula ja tunica exteriodum: Kaks ühekorraga kantavat tuunikat, millest alumine oli subucula ehk alussärk. · Pahkluuni ulatuv tuunika, mis tuli kasutusele 3.sajandil eKr. Enne seda kanti
pikenes aga pahkluuni. Etikett määras mõnede tuunikate kasutamise juhud, teiste puhul aga kandjate ringi. · Tunica angusti clavi: Lubati kanda valitsejatel ja riigiametnikel, eritunnueks kitsas purpurpunane triip kummalgi õlal. · Tunica laticlavia: Laiemate purpursete triipudega rüü senaatoritele. · Tunica palmata: Võidukatele väejuhtidele mõeldud purpurne siidtuunika, mille juurde kuulus samasugusest materjalist toga picta. Komplekti ehtisid kuldtikandid, mis kujutasid stseene väejuhi kuulsusrikkamatest lahingutest. · Tunica recta: Vöötamata tuunika, mida võisid kanda noored mehed ja naised abiellumistseremoonial. · Subucula ja tunica exteriodum: Kaks ühekorraga kantavat tuunikat, millest alumine oli subucula ehk alussärk. · Pahkluuni ulatuv tuunika, mis tuli kasutusele 3.sajandil eKr. Enne seda kanti
annaabi.ee 
