Parem käsi mängib sünkopeeritud meloodiat. Pianistlikkus mõttes meenutab ragtime 19. saj muusikat. Erinevalt Euroopa muusikast dikteerib siin rütmi meloodia üle ragtimei mängusid ja kirjut. Peamiselt valged. Mustad olid ka teretulnud. Eriti popularne oli see muusika tööliste hulgas, kes ehitasid uut raudteed läbi Ameerika. Selleks ka ragtimei lai levik. Kui ükskord saabub aeg kui pianiste ei jätku, pöördutakse tehnikute juurde. Ragtimei loojad hakkavad tootma player pianosid. Muusikud toksivad oma loomingu kaardile, mis sisestatakse mehaanilisse klaverisse. See toimus enne kui leiutati fofograaf. 1890 avab muusikatöökoja keegi Mr X, kes hakkas raha eest kirjutama muusikat. 1900 hakkas NYs tööle kuulus tänav Tin Pan Alley, mis tegutseb tänapäevani. Ragtimei comeback toimus 60ndatel. NEW ORLEANS Sajandi vahetusel oli NO rahvaste ja rasside suur segapuder. Linnas valitsesid hispaanlased,
vaikselt. Mulle meeldis teise osa puhul kuulata laulvaid viiuleid ja oboesid, samuti meeldisid mulle cresendo ja diminuendo vaheldumised. Orkester tegi kohati nii head pianot, et mulle tundus vahepeal nagu osa oleks läbi saanud. Teine osa lõppes väga vaikselt. Sümfoonia kolmas osa oli Menuetto. Allegretto, ka see algas vaikselt, kui jõudis kohe cresendoga teemasse välja. Teema oli võimas ja suursugune. Kolmandas osas toimus pidev dünaamika muutus- oli nii järske pianosid- kui ka fortesid. Mulle meeldisid teemade vahel oboede laskuvad käigud. Neljas osa molto allegro algas hea tempoga, vaikselt dünaamikat kasvatades jõudes välja uhkesse fortesse. Oli näha, kuidas viiuldajatel olid käed-jalad tööd täis. Peale võimsate kohtade oli neljandas osas ka laulvaid ja vaikseid kohti, need vaheldusid võimsa teemaga. Neljanda osa puhul meeldis mulle jälgida viiulite tehnilist virtuoossust ning laulvaid klarneteid
annaabi.ee 
