Faure'st sai hiljem tema parim sõber. Looming Tema helikeel oli klassitsistlik ja romantistlik. Minu arvates on tema helikeel ka veidi saladuslik. Ta on loonud 12 ooperit, 3 sümfoonilist poeemi, 5 klaveri-, 3 viiuli- ning 2 tsellokontserti. Tema tähtsaimad lood on ,,Loomade karneval", ,,Danse Macabre", ,,Samson ja Delilah", ,,Klaverikontset Nr.2" , Tsellokontsert Nr.1 ja ,,Sümfoonia Nr.3. Viimane on oreli sümfoonia. Minu arvamus nendest pianistidest Valisin need inimesed, kuna nemad pakkusid mulle kõige rohkem huvi. Nende elulugu ja saavutusi oli põnev lugeda ning ,,Youtubest" leidsin ma nendelt põnevaid lugusid. Minu isiklik lemmik nendest on viimane ehk Charles Camille Saint-Saëns. Lemmik on ta eelkõige juba sellepärast, et ma olen Prantsusmaa suur austaja. Mulle meeldib Prantsusmaa kultuur, ajalugu, inimesed ja nende huvitava kõlaline keel.
sotto voce kaasa oma improvisatsioonile. Seda teevad paljud džässmuusikud, tuntuim neist on pianist Erroll Garner, kes peale oma improvisatsiooni meloodialiini markeerimise toob aeg- ajalt kuuldavale ka täiesti muusikaväliseid häälitsusi, nagu hüüatused või naer. David Sundow väidab oma fenomenoloogilises uurimuses džässimprovisatsioonist klaveril, et võime mängitavat vokaalselt ette kujutada annab pianistile erilise kindlustunde (Cook 2005: 74). Sundow räägib küll pianistidest, kuid džässmuusikutest harrastavad (oma soolole) kuuldavat kaasalaulmist kõige enam kontrabassimängijad, kes on sellest lausa eraldi stiili kujundanud. Huvitaval kombel ei ole sellele laialt levinud mänguvõttele spetsiaalset terminit kasutusele võetud 43 . Kuna džässis hinnatakse enam esituse siirust kui ilu, võib juhtuda, et esitus tundub ilus isegi esteetikanormidega vastuollu minnes. Selles kontekstis meenutatakse sageli Louis Armstrongi,
annaabi.ee 
