Esinemisjärg anti üle pärimusmuusikaansambile, kes esitasid Kihnu Labajala. Jällegi seadsid end lavale flöödimängjad. Kõlas A.L.Webberi ,, Maarja Magdaleena laul" . Flööditrio esitus oli väga meeldejääv ning ilus. Kord mängisid nad koos, kuid leidus ka soolohetki. Peale imeilusat pala astusid lavale kanneldajad, kes mängisid taustaks solistile rahvale tuntuid palu nagu ,, Ära koo mu käpikuisse päikest" ja Metsatölli ,, Oma laulu ei leia ma üles". Nüüd anti sõna kahele pianistidele. Mõlema esineja lood tekitasid inimestes veelgi positiivsema meeleolu. Esitatud klaveripaladest jäi meelde eelkõige just dünaamika vaheldumine ning kaunilt helisev kõla. Järgmisena kõlas saksofonikvartetti esitus kahe kuula Saksamaa helilooja teosed - J.S. Bach ,,Saraband" ja G.F.Händel ,,Bourree". Pärast mõnusaid lugusid anti esinemisjärg lustakale ansambile KaguKägu. Ansamblit juhendas üks õpilastest. Laval võis näga nii torupilli, flööti, tsellot kui ka viiulit
Lõputu meloodia. · Lemmikzanrid: sõnadeta laul, tantsuzanrite miniatuurid, sümfooniline poeem, ballett, muinasjutud lemmik temaatika, operett. Ferenc Liszt: · Elas aastail 1811 1886. Sündis Ungaris. 9 aastaselt toimus esimene kontsertturnee. Muusikat õppis Viinis ja Pariisis. TegutsesWeimaris, kus tlltas Weimari ooperiteatris ja sümfooniaorkestris. Asutas uuemuusika eest võitlemise ühinguid. Propageeris noori heliloojaid: R.Wagner, Ed. Grieg. Andis pianistidele meistrikursusi. Võttis osa Ungari muusikaakadeemia asutamisest ja oli aupresident. · Looming: oli tugevalt mõjutatud Ungari, eriti aga mustlasmuusikast. Oli sümfoonilise poeemi, kui uue zanri looja. 13 sümfoonilist poeemi, hulgaliselt transkriptsioone klaverile. Plaveripalade tsükkel : ''Rännuaastad'' ,,Fausti sümfoonia" ,,Dante ümfoonia" Franz Schubert · Elas aastail 1797 1828. Noore poisina pääses Viini õukonnakoori, kus õpetajaks oli A
debüteeris Chopin Viinis. Edukas esinemine avas talle tee Lääne-Euroopasse. 02.11.1830 jättis Chopin hüvasti oma sõprade ja austajatega. Armsamalt saadud sõrmus sõrmes ja hõbedane karikas kodumaa mullaga ühes, lahkus ta Poolamaalt igaveseks. 1831. a septembris saabus helilooja Pariisi, kus teda võtsid vastu nimekad Poola pagulased ja tuntud kunstnikud (H. Heine, A de Vigny, Eugéne Delacroix). Chopini tutvustati tähtsamatele pianistidele (Ferdinand Hiller, Franz Liszt). Sõprussidemeid lõi ta H. Berliozi F. Mendelssohni ja V. Belliniga. Pariisist tegi ta mitmeid kontsertreise koos oma sõpradest heliloojatega. 1835. a kohtus Chopin Karlsbadis oma perekonnaga. Seal tutvus ta krahv Franz von Thun-Huhensteiniga, kelle tütreid ta Pariisis oli õpetanud. Krahv kutsus Chopini ja tema pere enda lossi Decinis. Chopin naases Pariisi Leipzigi kaudu, kus kohtus Mendelssohni, Schumanni ja Clara Wieckiga. 1836
Nende aastate jooksul lõpetas tema klaveriklassi 74 noort pianisti, kellele lisandusid erinevates kontultatsioonides osalenud muusikud ja Tallinna Muusikakeskkooli õpilased. Õpilasi: Heljo Sepp, Erna Saar, Hilja Olm, Vaike Vahi, Leelo Kõlar, Mall Sarv, Eugen Kelder, Mare Orgse, Arbo Valbma, Matti Reimann, Vardo Rumessen, Toivo Nahkur, Kersti Sumera, Ivo Sillamaa, Kalle Randalu, Lembit Orgse, Martti Raide ja paljud teised. Paljudest Luki õpilastest said lisaks hinnatud pianistidele ka tunnustatud klaveripedagoogid, kes oma tööga kannavad siiani edasi Luki õpetust ja vaimu. Luki meelest oli tal palju huvitavaid õpilasi, kuid oma tegevuse "krooniks" pidas ta Kalle Randalut ja Ivo Sillamaad. Õpilased hindasid Luki juures väga kõrgelt tema soovi leida alati kõige otstarbekam mänguviis. Luki sõrmestikutaju oli niivõrd fantastiline, et selle kõrval võis klaverinooti trükitud sõrmestik tunduda tema õpilastele lausa küündimatu
annaabi.ee 
