loomulikult ka enda teoseid; klaveriteoste kõrval esitas palju transkriptsioone nii enda kui ka nt Berliozi, Beethoveni jt orkestriteostest. · Asetas klaveri publiku suunas küljega, et avatud klaverikaane alt jõuaks publikuni maksimaalselt võimas kõla; tänu sellele võis klaverit nüüd mängida ka suurtes kontserdisaalides, mitte ainult salongides. · Tema pianismi suurimad mõjud pärinevad Ungari mustlaste mängustiilist ja Paganini mängust. · Tema pianism arenes paralleelselt klaveri enda arenguga 1850. tel tulid müügile uudsed 7 oktavi ja metallist raamiga pillid. Algul armastas Erard'i klavereid, aga kui turule tulid Steinway ja Bechstein, mängis peamiselt nendel. · Võttis kasutusele palju uudseid võtteid, mis on tänapäevalgi klaverimängutehnikas väga olulised; eriti huvitasid teda klaveri dünaamilised efektid ja orkestrikõla imiteerimine klaveril; kasutas küllaltki ebaharilikku
Neist aastaist on tähelepanuvääriv tema artiklite sari pealkirja all "Kunstnike olukorrast ja nende eksisteerimise tingimustest ühiskonnas." Seal näitas ta ära kuivõrd allasurutud olukorras oli kaasajal tegelikult nii muusika kui ka muusikud. Liszti kunstilisele ärkamisele andsid tõuke Paganini kontserdid 1831. aastal Pariisis." /.../ Kui viiul võib niimoodi mängida, mis võiks teha siis klaver?" Talle sai üha selgemaks, et tuleviku pianism peab arenema orkestritämbrite ja -kõlavuse suunas. Aastal 1835 asus Liszt elama Sveitsi. Ta võttis endale vastavatud Genfi konservatooriumis klaveriklassi juhatamise. Siin asus ta enese täiendamisele. Taas luges ta ahnelt kirjandust, kirjutas artikleid, harjutas, peale selle jalutuskäigud maalilistesse mägipaikadesse. Genfis visandas ta klaveripalade tsükli "Rännakuaastad" esimese vihiku esimese variandi. Ja kui
organic, essential ingredients of his idiom. Without these elements Lemba expressed himself with greater authenticity. Looking back at the whole field of his activities it seems the most significant was his role as the prominent Estonian concert pianist during the first half of the 20th century. Lemba’s best symphonic works, especially his five piano concertos, have deserved critical acclaim. By his character Lemba was lyrical, without extremes and sentimentality, his pianism was a crisp, deep and perfect, delightful interpretation. It may seem incomprehensible that several prominent musicians like Tobias, Kapp, Lemba, Lüdig and others did not live in their homeland where their energy and knowledge were sorely needed. When considering the social situation, the lack of material preconditions for suitable employment was quite obvious. The tsarist regime was not interested in supporting Estonian cultural life, in fact the regime attempted to
annaabi.ee 
