Selles jagatakse mitmekesist ja detailset nõu toiduvalmistamise, kaasaegse rõivamoe, külmetavate jalgade, seebi keetmise jm kodumajapidamise alal ... ehkki võib sedagi rubriiki uurides tuvastada suburgilikku intellektualismi ja ajakohast uuenduslikkust, rääkimata põhisuunitletust naise vabastamisele? Ei taha meie ka riiete poolest suuremate haritud rahwaste seltskonda isiwääriliseks jääda, mis meid muidu üleüldisest maailma ühendusest lahutaks, siis piame ka nende poolest aja pärimistele järele andma, ei wõi ka meie ennastüleüldise riiete moodude kandmisest täitsa vabastada. Ei muuda ka õnneks need kleidid, pealt need mida isikujutud ilusawärvilistest kangastest õieti kehamööda walmistadakse, siit ja sealt weikse lindikese paelakese, helmekesega j. n. e. kaunsitakse meie Eesti naisterahwast inetumaks, kui tema aga ennast ka sellepoolest oma seisuse piirides hoiab
Metsakaitse all mõistame tegevust metsa või üksikpuude ohtude ja kahjustuste vältimiseks ning tõrjeks. Metsakaitse ülesanded ja põhimõtted pani juba rohkem kui 100 aasta eest kirja Kastre-Peravalla metsaülem Martin Maurach, kes kirjutab oma 1893. a. ilmunud raamatus "Praktiline metsaasjandus" järgmist: Metsakaitseks nimetame meie metsa kõikide hädaohtude eest kaitsmist, mis temale ja tema kosumisele kahjulikud on. Et metsa järeldusrikkalt ja hästi võiks kaitseda, piame esiteks selgeste tundma, kuidas ja kelle läbi temale kahju võib kasvada, teiseks: täielisi abinõuusi tundma, millega hädaohtu võimatuks teha ehk eemale tõrjuda ja kolmandaks piame neid abinõuusid õigeste tarvitada mõistma. Taolised põhimõtted on jõus ka tänasel päeval. Ehkki sõnastatud veidi teisemas keeles tähendavad need read ikka seda, et eeskätt peame tundma metsa kahjustavaid putukaid ja seenhaigusi, peame teadma nende elutsükleid, oskamaks