ütles liidust lahti, kuna tema arvates on liiga palju õnne halb, kuna see viib õnnetu lõpuni. Prokrustese säng - nii või teisiti sobimatuid võimalusi, talumatut või sobimatut olukorda, probleemi ebasobivaid lahendusi ning õigustamatuse mõõdupuud, millega vägivaldselt midagi kohandatakse. Koletis, kes sobitas külalisi sängi, raiudes neil jalad lühemaks või tagudes neid haamriga pikemaks. Koletise tappis Theseus samal viisil. Phyrrose võit võit läbi suurte kaotuste. Sisyphose töö - ränk, aga mõttetu töö. Korintose kuningas või asutaja, võis olla Odysseuse isa. Suurpettur ja varas, kuid väga kaval mees. Tantlose piinad igavene piin ja lõputu valu. Rikas kuningas, kellel oli lubatud istuda jumalatega ühes lauas. Sealt aga varastas ta nektarit ja ambroosiat või reetis inimestele jumala saladusi. Karistuseks pidi seidma allmaailmas vees, kus ta ei saanud juua, pea kohal puuviljad mis iga kord,
kirjutada poliitilist teost. Ülejäänud näidendites domineerivad kired. Racine'i kirg on alati rahuldamata kirg, tema armastus ei leia peaaegu kunagi vastuarmastust. Üks tema tüüpilisi konstruktsioon: tema armastab temakest, kes armastab kedagi teist jne, armastatakse kedagi, kes armastab alati teist. ,,Andromache" aluseks selline skeem. Andromache tahab jääda truuks Hektorile, kes langes Trooja sõjas, Andromache on Phyrrose juures vangis, Phyrros armastab teda ja on unustanud oma pruudi Hermione. Saabub Orestes, kes on Teeba valitsejate käskjalg, ta peab kaasa võtma Andromache ja Hektori alaealise poja. Orestes aga armub Hermionesse. Hermione armastab Phyrrost, kes armastab Andromachet, kes armastab oma Hektorit. Puudub tõepära, lubas Racine'il öelda, et inimesed ei ole vabad, vaid on oma kirgede kütkes, mis on alati mõistusevastased. Racine oma kasvatuselt oli janssenist, mitte katolik
annaabi.ee 
