ja rindmiku kamjad harjased. ELUVIIS/KOHT Valmikud toituvad ainult verest. 3. DNA UURINGUD Leiti, et kõik putukad ei olegi putukad. Siselõugsete seltsid pandi eraldi klassi. Neil puuduvad ka tiivad. Hiljem tehti igast seltsist klass. MIDA VEEL ON DNA KOODI UURIMINE NÄIDANUD Prussakalised ja röövritsikalised on üks putukaselts Dictyoptera. Sarnastiivalised ja lutikalised ühendatakse seltsi nokalised Heteroptera. Täilised ja väivilised seltsi Phthiraptera. Kõik need putukarühmad kuuluvad vaegmoondega putukate hulka. Huvitaval kombel täismoondega putukate hulgas sellist sarnasust ei ole leitud, kuigi ka selles putukate rühmas on tehtud katseid võrkjate tiibadega seltse (võrktiivalised, kaamelkaelalised) ühendada. Ka täismoondega putukate hulgas seltsid, kus võib sarnasusi leida: Üks selline paar on selts mardikalised ja selts lehviktiivalised. KOLLEKTSIOONIDEST Seniajani on putukateaduses olulisel kohal olnud kollektsioonid
Mõnel juhul osutuvad inimesele tülikateks kaaslasteks, kuna närivad raamatuid ja rikuvad toiduvarusid (kannavad neile hallitusseente eoseid). Raamatutäi Liposcelis divinatorius elab valdavalt raamatute vahel (toitub köite liimist) ning võib tekitada kellatiksumisele sarnast heli "surmakell". Teine tavalisem liik on tolmutäi Trogium pulsatorium. Liikide arv: 1000, Eestis 40 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Selts: Phthiraptera Alamselts: Väivilised Mallophaga Väivid on väikesed (0,5-11,0 mm), saleda keha ja suure ning laia peaga putukad. Suised haukamistüüpi. Väivid on lindude ja imetajate ektoparasiidid, kes toituvad naha epidermisest, karvadest ja sulgedest, vähem verest. Enamasti liigispetsiifilised ja levinud koos peremehega. Imetajatelt on leitud umbes 300 liiki väive. Enamik liike parasiteerib lindudel. Võib eristada kaks ökoloogilist gruppi: karvaväivid Bovicola (=Trichodectes) bovis veistel, B
annaabi.ee 
