raskem, nõudis Eurystheus, et Herakles tooks metsiku pudulojuse tema juurde elusalt. Herakles sai sellega hakkama, ta püüdis looma kinni, pigistas ta käpad raudselt oma rusikate vahele ning kandis ta õlul Mükeenesse. Mis edasi toimus, seda me juba teame. Ent otsides metssiga, leidis aset ebameeldiv vahejuhtum kentauridega. Herakles peatus puhkehetkel sõbraliku kentauri, Pholose juures. Aupaklik kentaur pakkus Heraklesele nii praetud liha (Pholos ise sõi toorest liha), puuvilju kui ka... kuni Herakles küsis ise veini järele. Pholose käsutuses oli tõepoolest üks veinitünn, kuid selle oli Dionysos kentauridele kinkinud kollektiivselt joomiseks. Kui Pholos veinitünni avas, tundsid metsikud kentaurid (kentauridest olid sõbralikud vaid Pholos ja Cheiron, ülejäänud olid metsasliku loomusega) veini lõhna juba kaugelt ära, haarasid relvadeks
vägitegu oleks raskem, nõudis Eurystheus, et Herakles tooks metsiku pudulojuse tema juurde elusalt. Herakles sai sellega hakkama, ta püüdis looma kinni, pigistas ta käpad raudselt oma rusikate vahele ning kandis ta õlul Mükeenesse. Mis edasi toimus, seda me juba teame. Ent otsides metssiga, leidis aset ebameeldiv vahejuhtum kentauridega. Herakles peatus puhkehetkel sõbraliku kentauri, Pholose juures. Aupaklik kentaur pakkus Heraklesele nii praetud liha (Pholos ise sõi toorest liha), puuvilju kui ka... kuni Herakles küsis ise veini järele. Pholose käsutuses oli tõepoolest üks veinitünn, kuid selle oli Dionysos kentauridele kinkinud kollektiivselt joomiseks. Kui Pholos veinitünni avas, tundsid metsikud kentaurid (kentauridest olid sõbralikud vaid Pholos ja Cheiron, ülejäänud olid metsasliku loomusega) veini lõhna juba kaugelt ära, haarasid relvadeks kivid ja puutoikad