Teises peatükis on väga lühidalt välja toodud skeptitsismi niinimetatud eri vormid ning nende lühikesed selgitused. Nendeks viieks eri vormiks võib nimetada teoreetilist, praktilist, eetilist, religioosset ning teaduslikku skeptitsismi. Kolmandas peatükis on veidi laiemalt välja toodud skeptitsismi perioodid ning nende silmapaistvamad esindajad. Esines kolm põhilist perioodi, millest esimene oli antiikne skepsis, milles figureerisid Pyrrhon Elisest ning Phliuse Timon. Teiseks oli akadeemiline skepsis, mille silmapaistvamateks viljelejateks olid Arkesilaos ja Karneades. Viimaseks perioodiks oli noorem skepsis, mida esindas kõige märkimisväärsemalt Ainesidemos. Neljandas peatükis kirjutab autor skeptikute kümnest kõnekujundist ehk troobist ning toob iga troobi kohta välja ka lühikese selgituse. Referaadi koostamisel on kasutatud kokku viite allikat. Nendest neli moodustavad raamatud ning üks on internetiallikas.
· Pyrrhon'i filsoofia muutus üldiseks ettevaatlikuseks. · Pyrrhon põhjendab otsustamisest loobumist · Hiline skeptitsism ISOTHENIA'ga: · Rajajaks on AINESIDEMOS Knossosest, kes elas · IGAL LAUSEL ON VÕRDVÄÄRNE VASTULAUSE. Kristuse sünni ajal ja õpetas Aleksandrias. · Õpilane Phliuse Timon · Sextus Empiricus, kes elas u. 200 a. p.Kr. · Õnnelikuks eluks on vajalik jõuda selgusele kolmes · Ta püüab anda skeptitsismile empiirilise kuju. küsimuses: · Arstiteadus tuleb rajada kogemusele. · Millised on asjade omadused? · Tõeline skeptik kõneleb ainult oma tajudest ja elamustest.
annaabi.ee 
