Muide, juba 1558. aastal Klnis ilmunud Tilemann Bredcnbachi raamat nimetab, kirjeldades reformatsioonisndmusi Tartus, lima kunstiosavuse ja suurte kuludega ehitatud Ristija Johannese kirikul, kus muude kaunistuste hulgas olid lunastaja ja kaheteistkmne apostli kujud. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne ldkuju silinud. Tugeva lnetorniga kolmelvilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polgonaalse lpmikuga koor, mille phjakljel paikneb krkamber. Pikihoone lunakljel oli nn Lbeki kabel - meenutus ajast, mil Tartu hansalinnana vahendas ennekike Lbeki ja Venemaa kaubandust. Kronoloogia XIII saj lpp XIV saj Tartu Jaani kiriku ehitamine koos Lbeki kabeliga. 1327 Jaani kirikule mrati esimene preester. 1704 Tartu pommitamine Phjasjas. 17051707 purustatud kiriku konserveerimine ja remont, phjaseina portaal mriti kinni. 1708 Tartu purustamine Peeter I ksul siit lahkuvate vgede poolt.
Pargi lnepoolset maanteega piirnevat klge ristab tellistest laotud pilkupdev mr, mille lunatipus paikneb osaliselt krohviga ketud vravatorn. Lunas on pargi piiriks osaliselt munakividega sillutatud lne-ida suunaline teelik. Pargi barokne alusstruktuur prineb 18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel romantismile iseloomulike vtetega mberkujundatud. Lossi mbritsev park on phja-luna suunal vljavenitatud ristkliku kujuga ning jaguneb tinglikult kaheks: eesvljak ja tagaosa. Pargi phjakljel, kummalgi pool sissesiduteed, asusid veel 19. sajandi teisel veerandil kaks 18. sajandist prinevat kivist aita, mida hendas kangialusega vravatorn. Tna thistavad sissesidutee alguses pargipiiri kaks 19. sajandist prit neogooti kujunduses tellistest laotud krohvitud vravatorni. Esivljaku lneklge ristavad endised misa majandushooned, neist pilkupdvaim on endisaegsel kujul silinud tellis- ja maakividest tllakuur; idast piirneb vljak jega. Esivljaku keskel asetseb ringteest
annaabi.ee 
