Liit, mis loodi 1920. aastail sjaveterane koondava mittepoliitilise hendusena, kuid ei suutnud 1930ndate algul poliitikast krvale jda. Vabadussjalaste (tuntud ka vapside nime all) juhtideks olid Andres Larka ja Artur Sirk. Vabadussjalased nudsid uuendusi valitsemises ning sdistasid vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis, leides sellega suurt toetust rahva hulgas. Vabadussjalased (nagu tegelikult ka mitmed parteid) pidasid vajalikuks muuta phiseadust, et seada sisse presidendi ametikoht. 1932.-33.a. toimus Eestis mitu rahvahletust phiseaduseprojektide le, alles kolmas, vapside oma, lks lbi. Uus phiseadus li vimalused leminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele: krgeimat vimu pidi hakkama teostama rahva poolt valitud ja laialdasi igusi omav riigivanem (riigipea), kes vis anda oma dekreetidega vlja seadusi, panna parlamendi seadustele veto, vis Riigikogu ennethtaegselt laiali saata, samuti juhtis valitsust jne.
2) Riigipea puudumine, seadusandlik vim sai domineerida tidsaatva le. 3) Riigikogul suur vim, kontroll nende le puudus. 4) Riigipea tasakaalustav roll puudus. Esimese phiseaduse alusel oli seadusandlikuks vimuks Riigikogu mis oli 100 liikmeline, hekojalise parteiga. Tidesaatev vim oli Vabariigi Valitsuse kes, valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigipre : 12. mrtsil 1934. aastal tegid K. Pts ja J. Laidoner riigiprde. 1938. a. muudeti phiseadust, selle phiseaduse jrgi pidi vabariiki juhtima president ja riigikogu muudeti kahe kojaliseks : riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut kes valiti rahava poolt ning riiginukogu (lemkoda) 40 liiget. Vrreldes 1920. a. phiseadusega piirati parlamendi tegevust tugevasti. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks saigi Konstantin Pts aastal 1938. Majanduskriis : 1923. a. - Kuna majandustus osutus liiga kiireks siis see ti kaasa hoopis
annaabi.ee 
