Eesti Vabariigi esimene phiseadus kuulutati vlja 15. juulil 1920. aastal. Selle vttsi vastu Asutav Kogu mis loodi phiseaduse teostamiseks 23. aprillil 1919. a. 1. Phiseadus sisaldas endas selliseid punkte nagu : 1) Vrdus seaduste ees- 2) Sna-, mtte- ja usuvabadus. 3) Isiku ja korteri puutumatus. 4) Kirjavahetuse saladus. 5) Streigivabadus. 6) Ja muud sellist mis puudutas Eesti riigi keelt, valduseid, vimu ja iseisesvust. 2. Probleemid selle phiseadusega - 1) Rahvaalgatuse ja rahvahletuse vimalust kasutati vga vhe. 2) Riigipea puudumine, seadusandlik vim sai domineerida tidsaatva le. 3) Riigikogul suur vim, kontroll nende le puudus. 4) Riigipea tasakaalustav roll puudus. Esimese phiseaduse alusel oli seadusandlikuks vimuks Riigikogu mis oli 100 liikmeline, hekojalise parteiga. Tidesaatev vim oli Vabariigi Valitsuse kes, valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigipre : 12. mrtsil 1934. aastal tegid K. Pts ja J
Karistusjärgne kinnipidamine on mittekaristuslik mõjutusvahend ja selle peamine eesmärk on takistada uute kuritegude toimepanemist teise isiku füüsilist, psüühilist või seksuaalset puutumatust raskelt ohustanud või kahjustanud kuriteos süüdi mõistetu poolt, kelle puhul on alust arvata, et ta võib vabaduses viibides toime panna uusi samalaadseid kuritegusid. ÜLDKOGU SEISUKOHT Üldkogu otsustab, kas phiseadusega on kooskõlas isiku kinnipidamine pärast karistuse ärkandmist nii, nagu seda võimaldab karistusseadustiku § 872. 1. Asjassepuutuv säte (karistusseadustiku §872 lg 2) Asjassepuutuv säte on otsustava tähtsusega, sest kohus peaks selle põhiseadusels mittevastavuse korral otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral. Kriminaalasja lahendamisel leidis prokurör, et süüdistatava puhul on täidetud kõik karistusjärgse
annaabi.ee 
