Hiljem rajas Aleksander Bucephaluse linna austusega hobuse vastu. 343 eKr sai temast Vana-Kreeka ühe kuulsaima filosoofi Aristotelese kasvandik. "... Aleksandri loomus tõmbas teda teadmiste omandamise ja raamatute lugemise poole. Ta arvas ja rääkis tihti, et "Iliase" lugemisest on kasu sõjaliste võitude saavutamisel. Aleksander... oli vaimustuses Aristotelesest ja kinnitas, et armastab õpetajat samavõrra kui oma isa, lisades, et Philipposele võlgneb ta talle antud elu, kuid Aristotelesele oskuse seda väärikalt elada." Oma väejuhitalenti ja sõjalist mehisust demonstreeris Aleksander juba 338 eKr, purustades Chaironeia juures teebalased. Aleksander viis lahingusse Makedoonia kahest tuhandest ratsanikust koosneva ratsaväe (peale selle oli kuningas Philippose käsutuses veel 30 000 hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud jalaväelast). Noor väejuht
Kreeka ühe kuulsaima filosoofi Aristotelese kasvandik. Antiikmaailma suur kirjanik Plutarchos kirjeldab oma "Paralleelsetes elulugudes" Makedoonia Aleksandri haridusteed järgmiselt: "... Aleksandri loomus tõmbas teda teadmiste omandamise ja raamatute lugemise poole. Ta arvas ja rääkis tihti, et "Iliase" lugemisest on kasu sõjaliste võitude saavutamisel. Aleksander... oli vaimustuses Aristotelesest ja kinnitas, et armastab õpetajat samavõrra kui oma isa, lisades, et Philipposele võlgneb ta talle antud elu, kuid Aristotelesele oskuse seda väärikalt elada." Aleksandri sõjatee algus. Kartmatu Aleksander Kauges minevikus peeti sõja võitjat inimeseks, keda on õnnistatud suure riigimehe tarkusega. Kuningapoeg Aleksander kamandas oma esimest Makedoonia sõjameeste salka kuueteistkümneselt. Tol ajastul oli täiesti
dramaturgi Euripidese, kes siin ka suri, luues eelnavalt oma viimase dragöödia "Bakhandid". Archelaose surmale järgnenud sisetülide järel tagas riigi stabiilsuse kuningas Amyntas III (393 370/69). Järgnes uus troonivõitluse periood, millega kaasnes loode pool asuvate illüürlaste sissetung ja äärealade sisuline lahkulöömine. Kui kuningas Perdikkas III illüürlaste vastu langes, läks võim tema vennale, Amyntase pojale Philipposele. 41 Philippos II (359 336) oli võimule tulles alla 25-aastane. Võibolla valitses ta esialgu regendina oma vennapoja eest, kuid sisuline võim kuulus talle algusest peale. Esimese saavutusena tõrjus ta tagasi illüürlased ja taasalistas tasandikku ümbritsevad mägialad, hõivas seejärel kulla- ja hõbedaleiukohtadelt rikka Pangaioni mäe piirkonna Egeuse
annaabi.ee 
