Mõisnikud rendivad oma maad talupoegadele, kes kasvatavad kartulit, türgi uba, bataati, maniokki, rannikul ka maisi. Rentnikke on palju ning enamus rendist makstakse natuuras, mille mõisnik müüb edasi linnarahvale toiduks. Enamiku teraviljast ja muud toiduained peab Equador importima. Pilt 1. Jaotus maailma banaani toodangus aastail 2003-2007 Babaane toodeti 2007 aastal 130 riigis, kuid ligi 60% todangust valmis riikides : Ecuador, Guatemela, Columbia, Philipiinid ning Costa Rica Pilt 2. Banaani eksport maailmas 2002-2006 Maailma eksport banaanitarnijatele näitab ka kõrget konsentratsiooni arengumaadega, kellele kuulub suurem osa ekspordist. Ainuüksi Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere saartel tarniti umbes 70% maailma ekspordist aastal 2006. Nelja juhtiva banaanisektori ekspordiriikidest 2006 aastal (Ecuador, Costa Rica, Kolumbia ja Filipiinid) moodustas Ecuador üksi ligi 30% maailma banaanisektori ekspordis Pilt 3
Taimele andis nimetuse Hiina imperaator Sheng-Nung 2853 a. (e.m.a.), teiste seas said tema poolt ametlikud nimetused ka riis, nisu, oder ning saluhein. Sojauba muudeti kultuurtaimeks umbes 17. - 11. sajanditel e.m.a. mil seda Hiina idapoolses osas laialdasemalt kasvatama hakati. Taime on nimetatud ka "Hiina lehmaks" ja "põldude lihaks". Alates umbes 1. sajandist (m.a.j.) levis sojauba mitme sajandi jooksul kultuurtaimena ka teistesse Aasia maadesse nagu Jaapan, Indoneesia, Philipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepaal ja India. Sojaoa levikule aitas kaasa arenev kaubavahetus (nii maa- kui mereteid pidi). Ameerikasse jõudis soja umbes 19. sajandi algul kaubavahetuste käigus. 19. sajandi teisel poolel alustasid üksikud farmerid sojaubade kasvatamist loomasöödaks, tegevus muutus laialdasemalt populaarseks 20. sajandi alguses . Vaatamata sojaoa kagu-Aasia päritolule, on suurim sojatootja tänapäeval USA, kus näiteks 2000
annaabi.ee 
