kreeka vaimuga. Hellenistlikud valitsejad kui lunastajad, heategijatena, ning maa peale ilmunud jumalustena (tiitlid nagu Soter, Epiphanes jne). Uus õndsus oli enamasti määratud pigem hellenistlikule intellektuaalidele, kelle haridus ei ulatanud sageli kaugemale kreeka keele oskusest. Hellenism mõjutas sügavalt ka juutlust, nii Palestiinas kui diasporaas. Tuleks ära mainida Zenoni papüürosi, mis sisaldavad Ptolemaios II Philadelphose rahandusministri Apolloniose ablise Zenoni korrespondentsi. Peale huvitava äielu olukorrast, annavad need papüürosed ka aimu vaimsest olukorras III sajandi keskpaiku vaimsest olukorrast. Kui keegi tahtsi kõrgemale tõusta sellel ajastul, oli kindlasti vajalik ära õppida kreeka keel, ka Palestiinas sai kreeka keel tsivilisatsiooni keeleks ( Diasporaas juudid võtavad paljud endale ka kreeka nimesid). Informatsioon ka Makkabite raamatust Palestiina kohta. Mõju oli hellenismil ka juutlusele
Aleksandrias, Apolloniosele lisaks, õukonnalüürik Kallimachos, kes muu hulgas koostas raamatukogu kataloogid (pinakes), ja karjaseidüllidega kuulsust kogunud Sitsiilia päritolu Theokritos, kelle "Sürakuusalannad" annab suurepärase pildi toonase Aleksandria pidupäevast. Egiptuse preester Manethon kirjutas Ptolemaios I tellimusel kreekakeelse Egiptuse ajaloo, mille jagamine 30 dünastiaks kehtib Egiptuse ajaloo periodiseerimisel tänaseni. Ptolemaios II Philadelphose korraldusel tõlgiti kreeka keelde juutide pühakiri Vana Testament (nn Septuaginta seitsekümmend; nimetus tuleneb seitsmekümne kahe juudi õpetlase järgi, kes pärimuse järgi tõlkimisega ametis olid). Väljapool Egiptust allus Ptolemaiostele Liibüa, suur osa Palestiina ja Süüria rannikualast (Koile-Süüria), Küpros ja mitmed Egeuse saared. Egeusel püüdsid Ptolemaiosed nõrgestada Makedoonia Antigoniidide positsioone ja toetasid seetõttu
annaabi.ee 
