maaomanikud. Keskkihis olid arstid, õpetajad, kirikutöötajad, käsitöölised ja väikesed kaupmehed. Alumises kihis olid meremehed ja lihttöölised. Valitsejaks oli kuberner. Igal koloonial oli omavalitsus. Mida rohkem kuberneri ja Inglismaa võim nõrgenes, seda enam hakkasid Ameeriklased end tundma iseseisvalt. 18. sajandil tõusid Inglismaal maksud. See ei meeldinud ameeriklastele ja nad tahtsid sõda alustada. Algas isesisvuse sõda. 4. Juulil, 1776. aastal oli Philadelfias kolooniatekongress, kus võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon, mille juhiks oli George Washington. Deklaratsioonis oli kirjutatud, et kõik 13 kolooniat hakkavad olema isesisvateks riikideks. 4. juulil tähisatakse Ameerikas iseseisvusepäeva. 1787 aastal kehetsati põhiseadus, milles oldi kodanikuvabad ja demokraatia ning födiralvõimud. Födiralvõim tegeles poliitikuka ja majandusega. Uuus riik sai nimeks Aameerika Ühendriigid. Osariikide võimkonda jäi majandus, haridus ja õiguskord
loogilised nende oma kultuuri süsteemis Margaret Mead (1901-1978) Ameerika kultuurantropoloog, kes rääkis ning kirjutas meedias pidevalt Populariseeris innukalt antropoloogiat ning selle avastusi Ameerikas ning Lääne kultuuris. Tema mõtteavaldused ja uurimustulemused seksuaalelu kohta Vaikse Ookeani lõunaosas ning Kagu-Aasias mängisid suurt rolli 1960ndate seksuaalrevolutsioonis. Sündis Philadelfias, kasvas üles Doylestownis. Isa professor, ema sotsioloog. Perekond kolis tihti, seetõttu haridus nii koduõpetajatelt kui tavalisest koolist. BA 1923.Banard Kolledzis, MA 1924 Columbia Ülikoolis, kus õppis Boase ja Benedicti käe all. 1925. välitöö Polüneesias, 1926. sai Ameerika Ajaloo Muuseumi kuraatori abiks. BhD Columbia ülikoolist 1929. Oli abielus kolmel korral: Luther Cressman Reo Fortune Greogory Bateson (temaga tütar Mary Catherine Bateson)
annaabi.ee 
