Kuna eriti tugevat kaitset vajas linnuse värav, näeme Kaitsetorni krval kahekorruselist eenduvat nooltekoda e. ärklit. Selle alumisel korrusel paikneb langevärava tstemehhanism, ülemise korruse phjaavadest sai vaenlasele kive ning kuuma pigi, trva ja vett pähe visata vi nooli lasta. See kaitsesüsteem taastati analoogiate alusel; originaalsed on vaid dolomiidist turbad, mida mööda liikus langevärav. Värava kohale paigutati 1876. aastal. Saare-Lääne piiskopkonna raidvapp, phielemendiks kotka kujutis. Sellest ka saksakeelne nimetus Arensburg, mis tlkes tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava krval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas. Peaaegu ruudukujulist siseue kaunistab keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas. KELDRIKORRUS Asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid
eenduvat nooltekoda e. ärklit. Selle alumisel korrusel paikneb langevärava tstemehhanism, ülemise korruse phjaavadest sai vaenlasele kive ning kuuma pigi, trva ja vett pähe visata vi nooli lasta. See kaitsesüsteem taastati analoogiate alusel; originaalsed on vaid dolomiidist turbad, mida mööda liikus langevärav. Värava kohale paigutati 1876. aastal. Saare-Lääne piiskopkonna raidvapp, phielemendiks kotka kujutis. Sellest ka saksakeelne nimetus Arensburg, mis tlkes tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava krval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas. Peaaegu ruudukujulist siseue kaunistab keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas. Keldrikorrus
sisenevaid keskkondi ja sealt vljuvaid keskondi ja ttlevad neid Kusjuures ktuse ettevalmistamise ja ttlemise seadmed olenevad ktuse agregaatolekust(tahke, vedel,gaasiline) eriti keeruline on ktuse ettevalmistamise ja ettevalmistamise etteandmise ssteem tahketel ktustel ttavatel katelseadmetel, sest tihtipeale tuleb ktus peenendada ja suurte energeetiliste katelde puhul jahvatada tolmuks. Plemise hk suunatakse katlapletitesse mda nn. hutrakti. Phielemendiks selle hutrakti peal on hukulu reguleerilmise seadmed. Plemisgaaside trakti peal on phiseadmeteks suituimejad , ehk suitsu ventilaatorid ja tahkete ktuste puhul paiknevad trakti peal ventilaatorid.Tahkeste ktuste plemisel on eraldi Slakki, ehk rbu kinni pdmise ja eemaldamise seadmed ja samuti on eraldi seadmed tuha kinni pdmiseks ja eemaldamiseks. Neid seadmeid ja ssteeme mida kasutatakse tahkete ktuste plemisel, tekkiva tuha ja slakki eemaldamiseks nimetatakse
Reaktiivvimsus snkroonkompensaatori puhul 4. Tstuslikud elektrivrgud 4.1. Phimisted Elektrivrguks nimetatakse he pingega liinide, jaotus- ja hargnemisslmede koostist. Tstusettevtete vrgud jagunevad: -tsehhi vrgud - ettevtete jaotusvrgud Vrgu pingeks loetakse tarbijatele llitatud nimipinget. Energiassteemi ja teisi ettevttest vljaspool olevaid vrke nimetatakse vlisvrkudeks. Iga vrk vib omada ht vi mitut toiteseadet. Liini phielemendiks on juhid. Juhid on kas juhtmed, kaablid, latid, siinid jt. Hoonesiseseid (tsehhi) liine nimetatakse ka juhtmestikuks. Liini juhid jagunevad: - tliinid ( faasijuhid ) - kaitseliinid ( maandus ) - abiliinid ( juht-, kontroll- ja signaalahelad ) Thistus: - Faasid L1, L2, L3 - Alalisvoolul L-, L+ - Vahelduvvoolu neutraal N - Alalisvoolu neutraal M - Maandatud juhe E - Kaitsejuhe P
annaabi.ee 
