4. Vektorid. Kahe vektori skalaar, vektor ja segakorrutis (defenitsioon) + valem. Parallelsuse ja risti tunnused. Arvutamine koordinaatide abil. Vektoriks nimetatakse suunaga sirglõik Ühikvektor vektor, mille pikkus võrdub 1-ga Nullvektor vektor, mille pikkus võrdub 0-ga (ei saa räägida vektori suunast) Vabavektor vektor, mille algpunkt ei ole fikseeritud Kollineaarne vektor kui pärast ühisesse algpuunkti viimist vektorid asuvad phel ja samal sirgel (sama- ja vastusuunalised) Komplanaarne vektor - kui pärast ühisesse algpuunkti viimist vektorid asuvad phel ja samal tasandil Kahe vektori skalaarkorrutis arv, mis on võrdne nende vektorite pikkuste ja vektorivahelise nurga koosinuse korrutisega. Kahe vektori vektorikorrutis vektor, mille pikkus on arvuliselt võrdne niisugugse rööpküliku pindala Kolme vektori segakorrutis kahe vektori vektorkorrutise skalaarset korrutist kolmanda vektoriga 5
tasandiga, siis on need tasandid paralleelsed. KAHE PARALLEELSE TASANDI VAHELISEKS KAUGUSEKS - on nende ühisel normaalil asuva tasandi vahelise lõigu pikkus. KAHE TASANDI VAHELISEKS NURGAKS - nim nende tasandite kõikesirgete joonestatud sellisete lõikesirgega ristuvate sirgete vahelist nurka, millest üks asub ühel, teine teisel tasandil. PARALLEELSETE TASANDITE VAHELINE NURK - on 90*. TASANDID RISTUVAD - kui tasandite vaheline nurk on 90*. TASANDID VÕIB OLLA MÄÄRATUD KUI: a)3 mitte phel sirgel asetseva punktiga b)sirge ja väljaspool sirget asetseva punktiga c)kahe lõikuva sirgega d)kahe paralleelse sirgega
Dativ kleinem Hund kleinem Haus kleiner Katze kleinen Kindern Akkusetiv kleinen Hund kleines Haus kleine Katze kleine Kinder Komparationsstufen der adjektive Omadussõnade võrdlusastmed 1) Positiv – Grundform – Algvõrre (klein, schön, alt, gro(ss) ) - näitab omadust 2) Komparativ (kleinER, schönER) – keskvõrre – näitab, et phel esemel on teatud omadust suuremal määral kui teisel Positiv + Suffix – ER 3) Superstativ – Ülivõrre – väljendab teatud omaduste olemaslolu kõige suuremal määral Positiv + Suffix – (E)STE (kleinSTE, schönSTE) Või AM – (E)STEB (am kleinSTEN, am breitESTEN) *Kui algvõrde lühivormi juure lõpus on siis liidetakse lõpp -EST, d, t, s, esszet,