omandatud täpseid teadmisi. Antiikajast on teada kahe hüppe pikkus. Salamise lahingus ühte laeva käsutanud krotonlase Phayllose kohta ütleb epigramm" "Ta hüppas viis jalga üle viiekümne, kuid heitis ketast viis jalga alla saja." Selle epigrammi muistsed kommenteerijad informeerivad meid, et hüppekast oli tavaliselt ette nähtud viiekümne jala pikkuste hüpete jaoks ning et sellest kaugemale hüpates ja kõvale pinnale maandudes murdis Phayllos jala. Teise teadaoleva hüppe, mis oli viiekümne kahe jala pikkune, sooritas spartalane Chionis, staadionijooksu ja diaulose võitja kolmedel Olümpia mängudel aastate 664 ja 656 vahel e.m.a. Märkimist väärib, et hoolimata sellest võimsast hüppest, mis enne Phayllose oma oli arvatavasti parim, ei olnud isegi Chionise- taoline hiilgav jooksja suuteline võitma viievõistlust; ilmselt ei olnud ta kettaheitja, odaviskaja ega maadleja.
1.1. Kettaheite ajalugu Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm
heitevahendi kauguse peale heitmises. Ajalugu Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele (Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)). Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis