Aastad 1852-1919 (eriteadlaste periood) Aastatel 1855-1865 algas Eestis intensiivne lokaalfloorade kirjeldamine. Uurimistöös etendasid juhtivat osa ülikooli õppejõud ja üliõpilased- Bunge, Schmidt, Russow, Glehn jt. Uurimustöö koondub Tartusse, eriti pärast Loodusuurijate Seltsi asutamist 1853. aastal. Perioodi alguses ilmus botanofiilide, keeleteadlase Ferdinand Johann Wiedemanni ja kooliõpetaja Franz Eduard Weberi koostatud taimemääraja "Beschreibung der phanerogamischen Gewächse Esth-, Liv- und Curlands" 1852, mida võib pidada 19. sajandi üheks paremaks Eesti taimestiku käsiraamatuks. Teoses käsitletakse 1050 liiki soontaimi. Taksonite kirjeldused on varasematest üksikasjalikumad, samuti mainitakse enamikul liikidel ka leiukohti. Põhjalikumalt on käsitletud Eestimaa kubermangu taimestikku, Liivi- ja Kuramaa osa põhineb rohkem kirjandusallikatel. Ledebouri järglaseks TÜ-s ja botaanikaaias sai tema õpilane Alexander Georg von Bunge ,
rood kaarduvad tipu suunas. Pungadel kattesoomused puuduvad, nii et need on täiesti paljad. 39 7. Kasutatud kirjandus ja viited: 1. Kemilärarnas Resurscentrum. Läkemedelsutveckling- histooria 2. Ny behandling av bröstcancer testas. Östra Småland och Nyheterna.1999-05-04 http://www.ostran.se/harkiv/ost/1999/05/04/OST19990504BBEEUU000_216276.htm 3. Wiedemann, Ferdinand Johann; Weber, E. 1852. Beschreibung der phanerogamischen Gewäsche Est-, Liv- und Kurlands. Reval. 4. Hannust, Arnold. Jugapuu on meie aedade vähenõudlik talvekaunitar. Kodu ja Aed. Sisustus.ee http://sisustus.delfi.ee/?cmd=article&id=1295&act=38 5. Eilart, Jaan 1962. Jugapuu meil ja mujal. Eesti Loodus 13 (6): 344351. 6. Hageneder, Fred 2006. Puud on tarkusekandjad: looduslugu. Folkloor. Sümboolika. Tervendamine. Sinisukk, Tallinn. 7. Leht, Malle 1980. Jugapuu. Eesti Loodus 31 (8): 516519 8. Nilesen, Harald 1990. Mürktaimed
annaabi.ee 
