"Vertige" ("Peapööritus") jne. Teose "Sinine" puhul on helilooja ise öelnud oma kõlakujutluste kohta: "Sinine värv on minu jaoks väga nüansirikas ja sügav. Sinine on loomuomane ka mitmetele raskesti hoomatavatele, raskesti mõõdetavatele, arusaamatutele ja kontrollimatutele asjadele." Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Teosed: "Phainomenon","Lethe","Exodus","Saar" ,"Sõnajalad","Öö","à travers" ("Kaudu"),"Sinine","Sans titre","Sula","Salakäik","Vertige" ,"Ithaque" ,"Traces" ("Jäljed"),"Cendres","lumineux/opaque","Vie secrète","Valvaja","Delta", Muusika mängufilmile "Somnambuul","lijnen","Abysses". 1998. aastal võitis Helena Tulve "à travers" rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Pariisis noorte heliloojate kategoorias teise koha, 2004. aastal pälvis ta orkestriteos "Sula" rostrumi võidu. 2000
Tema teoste poeetilised pealkirjad viitavad aistingutele muusikavälisest maailmast, nagu "Sula", "Sinine" , "Cendres" ("Tuhk"), "Traces" ("Jäljed"), "Vertige" ("Peapööritus") jne. Kirjutanud ka suurvorme. Helena Tulve on keskendunud kõlakeskse muusika loomisele. Tema teostes on aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse spektraalmuusika, IRCAM'i eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregooriuse laulu ja ida muusika kajastused. 4. Teosed Phainomenon - klaverile, löökpillidele ja lindile (1989/90) Lethe - kammeransamblile (1991) Exodus - kammerkoorile (1992/93) Saar - viiulile ja klarnetile (1993) Sõnajalad - häälele ja klaverile, Karl Ristikivi tekst (1994) Öö - saksofonikvartetile (1997, Stockholmi Saksofonikvartetile, esiettekanne festivalil NYYD '97) à travers - kammeransamblile (1998, NYYD Ensemble'i tellimus) Sinine - kammeransamblile (1998, NYYD Ensemble'i tellimus) Sans titre - klavessiinile (1999, Jukka Tiensuule)