toitainetevaeseid kasvukohti. Käesoleva õppeaine praktikumides tutvutakse järgmiste kadakaliikidega: Harilik kadakas - Juniperus communis Sabiina kadakas - J. sabina Hiina kadakas - J. chinensis Roomav kadakas - J. horizontalis Kirju kadakas - J. squamata Virgiinia kadakas - J. virginiana Keskmine e. pfitzeri kadakas - J. x media; sün. J. x pfitzeriana (J. chinensis x J. sabina) Kadakaliikidest on seni enim kasutatud sabiina kadakat (mis on kaua olnud ja on ka praegu haljastuse põhitaimi), kui mitte arvestada looduslikult kasvavat harilikku kadakat, mille püramiidvormid on leidnud kasutamist haljastuses. Sabiina kadakas, kõrgusega umbes 0,6 m, on heaks ja vastupidavaks lausistutuse põõsaks ning seda ka linnades. Meeles peab pidama, et ta kuulub mürgiste taimede hulka. Vanade põõsaste oksa lamanduvad põõsa keskosast väljapoole
Eristamistunnusteks virgiinia ja sabiina kadakast on kolmekaupa asuvad okkad, väljapoole pöördunud soomuse tipp ja okaste hõõrumisel eralduv omapärane ebameeldiv lõhn. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 46 Pärineb Ida-Aasiast (Hiinast, Mongooliast, Jaapanist), kasvab kodumaal kuni 20 m kõrguse puuna, kultuuris aga tavaliselt kuni 10 m kõrguse puuna või põõsana. Juniperus chinensis 'Pfitzeriana' laipüramiidja või hiljem pikkade laiuvate okstega kuni 4 m kõrgune põõsas, võrsete tipp rippuv. Peamiselt esinevad sinakasrohelised soomused. Klass Coniferopsida Okaspuud (või Klass Taxopsida Jugapuud) Selts Taxales Jugapuulaadsed Sugukond Taxaceae Jugapuulised Sugukonnas on 5 perekonda umbes 20 liigiga. Sugukonna esindajateks on kahekojalised puud või põõsad. Perekond Taxus L. JUGAPUU