vaja karta. Teaduses - valdkondade tekkimine, snastati geomeetria phialused, usuti kindlalt, et Maa on kerakujuline, joonestati mitmeid Maakaarte. Kirjanduses - thtsaim zanr luule, ainet otsiti tihtipeale mtoloogiast. Teatris - eelistati komdiaid, argieluteemasid. 16.Kes nad olid ja millega said tuntuks? Tooge ka ks nide tegevusest. a) Sokrates, b) Homeros, c) Platon , d) Herodotos, e) Aristoteles. v: Sokrates - Ateena filosoof, kes oli vastu sofistide petustele. Ei kirjutanud htegi teost. Arvas, et sofistid petavad oma pilasi, sest nad petavad voorust, kuigi ise ei tea mis on voorus tegelikkuses. Misteti surma. Homeros - pime laulik, keda arvatakse olevat 'Iliase' ja 'Odsseia' autor. Platon - Sokratese pilane, asutas Akadeemia, kirjutas dialooge, kus kaks inimest (vi rohkem) vaidlesid arvukate ksimuste le. Ontoloogia ehk olemispetus. Pdis lahti seletada inimeksistensi.
See tuli saavutada mstilise ekstaasi kaudu, mille jooksul inimene ei tunne oma keha ega jumalast eraldatud olemasolu. Ekstaas saavutati mitmesuguste abinudega, vaiksest vaatlemisest ja svenemisest kuni valjude karjete ning mratsemist meenutavate liigutusteni. Elati askeetlikult, rkimine oli tagasihoidlik, sest loba jumalale ei meeldi. Nad leidsid, et inimese keha on vaid jumaliku vaimu hoidja. Sufistid psisid koraani petuste lhedal, seega seisid nad enne-muhamedlikele petustele palju lhemal. Nende ksitus jumalast ja selle lhenemise petus meenutab pigem antiikseid hilisema aja filosoofe. Nimi sufism tuli sellest, et Muhamed oli lasknud ennast piirata kerjustega, kelle jaoks oli moee krvale tehtud eriline pink suffa. Kristlikus maailmas tuntud munka nimetati aga derviiks. Sufistidel oli kllalt jrgijaid ja on tnapevanigi sellesse uskujaid. 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid Mirza Ghulam Ahmad kuulutas ennast prohvetiks 19. sajandi Indias. Kaitstes
annaabi.ee 
