Kuidas tehnoloogia areng mõjutab petturlust? Millised on võimalused selle ennetamiseks? Väga raske ei märka, et tänapäeva tehnoloogia areneb päevast päevani. Tänapäeval meil puudub vajadust kodust välja tulla, selleks, et näiteks raha ülekanda või midagi osta. Kõrgetehnoloogia progress ajendas, selleks, et kõik milles on vajadus saab teha Internetis. Ongi petturlus areneb ja muutub ka. Kui näiteks sada aastat tagasi enim arv petukauba oli turul, siis tehnoloogia arenemisega kandunud petiste lemmikkoht Internetisse. Automaatiseeritud süsteemid ei ole ideaalsed, alatasa saab leida haavatusi. Oma kogemusest võin tuua üks näide, mis on seotud petturluse tegevusega. Kõigile on hästi tuttav, selline asi, nagu E-Kool, internetipõhine elektroonne õppeinfosüsteem. Süsteemi tähtsaimaks osaks on klassipäevik, milles on õpetaja poolt sisestatud hinded, tunni sisu kirjeldused, kodused ülesanded, puudumised,
kartes, et ei saa hakkama. Kui asi konkreetseks muutus, uuris Gershwin hoolega mustade folkloori, käis nende laulmist kuulamas kirikutes, millest ongi inspireeritud ooperi vaimustavad kooristseenid. Kui teos lõpuks valmis sai, rõõmustas helilooja selle üle nagu laps ega uskunud isegi, et ta on nii hea asja kirjutanud. Esietendustel Bostonis ja New Yorgis möirgas publik vaimustusest, kuid kriitikud tegid ooperi maatasa, leides selle olevat petukauba. Aeg on näidanud, mida teos väärt on. Gershwin pidas jazz'ist ja bluusist lugu ning oli seda meelt, et jazz on Ameerikas kuhjunud energia tulem. Oma muusikas soovis ta olla ameerikalik ja trotsida piire mustade ja valgete muusika vahel. Näiteks võiks tuua kuulsa "Rhapsody in Blue", mis algselt oli kavandatud orkestribluusina. Teose kirjutas helilooja Paul Whitemani svingorkestrile kolme nädala jooksul. 1924. a
kartes, et ei saa hakkama. Kui asi konkreetseks muutus, uuris Gershwin hoolega mustade folkloori, käis nende laulmist kuulamas kirikutes, millest ongi inspireeritud ooperi vaimustavad kooristseenid. Kui teos lõpuks valmis sai, rõõmustas helilooja selle üle nagu laps ega uskunud isegi, et ta on nii hea asja kirjutanud. Esietendustel Bostonis ja New Yorgis möirgas publik vaimustusest, kuid kriitikud tegid ooperi maatasa, leides selle olevat petukauba. Aeg on näidanud, mida teos väärt on. Gershwin pidas jazz'ist ja bluusist lugu ning oli seda meelt, et jazz on Ameerikas kuhjunud energia tulem. Oma muusikas soovis ta olla ameerikalik ja trotsida piire mustade ja valgete muusika vahel. Näiteks võiks tuua kuulsa "Rhapsody in Blue", mis algselt oli kavandatud orkestribluusina. Teose kirjutas helilooja Paul Whitemani svingorkestrile kolme nädala jooksul. 1924. a
annaabi.ee 
