Kauba ühikuhinna avaldamata jätmine nende tarbekaupade puhul, mille kohta kehtib hinna avaldamise nõue, toob endaga automaatselt kaasa ebaausaid kauplemisvõtteid käsitleva regulatsiooni rikkumise. Tarbija eksitamine hinna avaldamisel Kui müügisaalis kassast läbilöödud kauba hind ei vasta müügisaalis kauba juures välja pandud hinnale ning müüja hinna muutumist eelnevalt tarbijale ei avaldanud, siis võib sellist käitumist kvalifitseerida tarbija eksimusse viimisena või pettusena. TsÜS § 92 lg 3 kohaselt võib tarbija olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui: 1) eksimuse põhjustas kaupleja poolt asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) kaupleja teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) kaupleja lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul,
või vägivalla (TsÜS § 96) mõjul, mis annavad aluse kahelda isiku otseses ja vabas tahtes võtta endale tehingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Tööleping on sõlmitud olulise eksi- muse mõjul, kui töötaja või tööandja, olles eksitavast asjaolust teadlik, ei oleks samasuguses olukorras töölepingut sõlminud või oleks töölepingu sõlminud oluliselt teistsugustel tingimustel. Pettusena on käsitletav isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine ebaõi- gete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik töölepingut sõlmima. Näiteks on pettusega tegemist juhul, kui töötaja on esitanud valeandmeid või puudulikke andmeid oma varasema töökogemuse või omandatud kvalifikatsiooni kohta ning põhjustanud seetõttu tööandja eksiarvamuse tema tööoskuste suhtes. 3. TLS näeb töölepingu tühistamisele ette täiendavad piirangud
annaabi.ee 
